Isamaa Naiskogu ja Perede Ühendus kuulutasid teistkordselt välja Isamaa Aasta Ema aunimetuse. Isamaa Aasta Ema 2021 on nelja lapse ema Kleelia Keizars.
Kleelia on nelja lapse, Elizabeth(18), Margareth (11), Heinrich (7) ja Ingrith (1), ema. Tema abikaasa on Toivo Tänavsuu, kes töötab Eesti Ekspressi ajakirjanikuna, õpib arstiks ning veab eest Vähiravifondi Kingitud Elu. Fond sündis vanaema Hille Tänavsuu haigusloost. Heade annetajate abiga sai vähiga võidelnud Hille ühe lisa eluaasta, nähes selle jooksul ära ka Kleelia ja Toivo pere kolmanda lapse Heinrichi sünni. Hille lahkus meie hulgast veidi enne Heinrichi aastaseks saamist.
Kleelia on kodule ja lastele pühendudes toetanud arstiks õppiva ja vähiravifondi eestvedava abikaasa kõiki püüdlusi ning olnud ustav tagala, et anda vähihaigusega inimeste peredele uut lootust.
Vähiravifond on aastate jooksul võtnud perelt suure osa vabast ajast. Kleelia on harinud end laste kõrvalt erivajadustega laste aitamise teemadel ning osaleb laulukooris. Kuna aga pere majapidamine ja lastega tegelemine on abikaasa suure hõivatuse tõttu Kleelia kanda, on ta oma huvialad hetkel aastase Ingrithi hoidmise ajaks kõrvale pannud ning pühendunud täielikult pere eest hoolitsemisele.
Kleelia on väga heatahtlik ja kaastundlik ning suudab inimesi rasketes olukordades toetada. Enne Ingrithi sündi on ta ametis olnud patsientide vastuvõtus onkoloogiakliinikus, õppinud erivajadustega laste hoidmist. Temata oleks abikaasa Toivol keeruline olla nii suureks abiks kogu Eesti rahvale rasketel ja traagilistel hetkedel, mil riik lähedase vähiravi enam ei toeta.
Oluline on perede turvatunde suurendamine
Endise rahvastikuministri, Isamaa Naiskogu esinaise Riina Solmani sõnul on Isamaa Aasta Ema aunimetus ellu kutsutud soovist väärtustada emadust ja lasterikkust. „Märkamise ja tunnustamise kõrval on oluline astuda ka konkreetseid samme perede turvatunde suurendamisel,“ ütles Solman.
„Näiteks on Isamaa Naiskogu tulnud välja algatusega, et lasterikka pere emale oleks tagatud tasuta ravikindlustus. Täna kaotab lasterikka pere ema ravikindlustuse, kui tema noorim laps saab 8-aastaseks. Ta võrdsustub ravikindlustamata isikuga, ometi on ta teinud rahvuse säilimiseks ära väga suure töö kodus lapsi kasvatades,“ ütles Solman.
Isamaa Perede Ühenduse esinaine, perekonnaõiguse advokaat Helen Hääl ütles, et peresõbralikkus algab austusest perekonna kui institutsiooni vastu ning tähendab lastega perede vajadustega arvestamist ja lapsevanemate töö väärtustamist. „Laste kasvatamise ja lasterikkuse ebapiisav väärtustamine ühiskonnas mõjutab nii individuaalseid pereplaneerimise otsuseid kui ka ühiskonna suutlikkust pakkuda erineva laste arvuga perede vajadustega arvestavat keskkonda,“ ütles Hääl.
Seejuures peavad regulatsioonid lähtuma reaalsetest vajadustest ega tohi mõjutada peresid soovitud sünde edasi lükkama. „Lasterikka pere toetus peaks tõusma iga-aastaselt vastavalt sellele, kui palju kasvab keskmine palk. Sündimuse kasv taastetasandile on võimalik vaid sel juhul, kui suure pere suuremat majanduslikku koormust aitab osaliselt kanda ka riik ning pere ja laste kasvatamine on väärtustatud. Perepoliitikaga tuleb luua eeldused, et laste kasvatamist hinnataks ühiskonnas palgatööga samaväärselt,“ märkis Riina Solman.
Perepoliitika tuleb ümber kujundada nii, et kolme või nelja lapse kasvatamine ei halvendaks pere elukvaliteeti, vaesusriski vähendamisest ei piisa. Vanemate panus on laste kasvatamine, kuid majanduslik koormus tuleb kanda solidaarselt kogu ühiskonnal. Solidaarsuspõhimõtete rakendamine vaid eakate ülalpidamisel, mitte aga laste puhul, pole põhjendatud ega õiglane. Solidaarsus lapsi kasvatavate ja mitte kasvatavate inimeste vahel peab olema sama enesestmõistetav nagu on põlvkondade vaheline solidaarsus.
„Emasid ei tohi survestada väikelapse esmase hooldaja rollist loobuma. Perepoliitika ei tohi olla suunatud emade ja laste võimalikult varajasele eraldamisele. Võimalus lapse eest hoolitseda ja teda armastada on uuringute järgi kõige olulisem põhjus, miks naised lapsi üldse saada soovivad. Enamus emasid on väikelapse esmase hooldaja rollis õnnelikud ja peavad seda loomulikuks, kuigi vajavad seejuures loomulikult ka lapse isa suuremat tuge ja osavõtlikkust,“ ütles Helen Hääl.
Põhiseaduse järgi on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Perede kaitset saab teostada eelkõige perepoliitika kaudu.
„Perepoliitika, mis ei ole suutnud tagada rahva püsimist, kasvamisest rääkimata, vajab põhimõttelisi muutusi. Eesti ei jää ühiskonnana kestma kui tänane perepoliitika jätkub. Eesti Inimarengu Aruande prognoosi kohaselt langeb Eesti rahvaarv sajandi lõpuks ühe miljoni juurde ning eestlaste arv 700 tuhandeni kui sündimus ei tõuse järelkasvu tagamiseks vajalikule tasemele. Rahvastiku kahanemise peatamiseks ning Eesti kestlikkuse tagamiseks tuleb muuta perepoliitika prioriteete,“ rõhutas Riina Solman.
Isamaa Aasta Ema 2021 valis välja auhinnakomisjon kuhu kuulusid nii Perede Ühenduse kui Naiskogu liikmed. Isamaa Aasta Ema 2021 tiitlile esitati tänavu seitse lasterikast ema.
