Lotman vihakõne seadusest – kõik ei ole kuld, mis tuleb läänest

Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Mihhail Lotman. Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Mihhail Lotman märkis 16. detsembril seoses Reformierakonna vaenukõne seadusega Riigikogus peetud kõnes, et teda häirivad sõnamängud. „Üks asi on vihakõne, hoopis teine asi on vaenukõne. See on suurepärane näide, kuidas eesti keel on paindlik ja mitmekesine,“ näitlikustas Lotman.

„Aga kui me tõlgime need inglise keelde, on mõlemad hate speech. Kõik rahvusvahelised dokumendid ja, muuseas, need õigusaktid, mis on nüüd tõlgitud eesti keelde, meil on seal juttu hate speech’ist, aga mitte enemy speech’ist,“ sedastas Lotman, et jõuda samas eelnõu kardetavate tagajärgedeni.

„Eesmärk on ilmselt võidelda vähemuste õiguste eest, neid kaitsta näiteks nende probleemide eest, mida esitab LGBT ühing või Eesti Inimõiguste Keskus. Mul on eriti kurb Eesti Inimõiguste Keskuse pärast, sest nõukogude ajal ka mina võitlesin inimõiguste eest ja siis käis üks põhiline võitlus sõnavabaduse eest. Aga Eesti Inimõiguste Keskus võitleb põhiliselt sõnavabaduse piiramise eest. Nüüd me võime siin diskuteerida selle üle, kas sõnaõiguse piiramine on sõnaõiguse piiramine või ei ole, kas vihakõne või vaenukõne on kõne või ei ole. Need on semantiliselt aspektid, mis on väga ohtlikud,“ rõhutas rahvusvahelise mainega kirjandusteadlane ja kultuurisemiootik Lotman.

„Aga põhiline, mis ma tahan öelda, on Venemaa. Seal töötab see seadus väga suurepäraselt. Ainuüksi ülemöödunud aastal algatas prokuratuur poolteist tuhat menetlust ja enamus ei jõudnud kohtusse. Aga inimesed olid süüdistatud mitte selles, et nad olid rassistid, ksenofoobid jne, vaid sellepärast, et nad kahtlesid Putini efektiivses valitsemises. See on vihakõne, see on vaenukõne, see tekitab sotsiaalset viha ja vaenu meie riigi ja meie patriootide vastu jne,“ selgitas Lotman.

Tõdedes, et paljudes edumeelsetes riikides on vastav seadus vastu võetud, parafraseeris Lotman vanarahvatarkust, et kõik pole kuld, mis tuleb läänest. „Ja see ei ole kindlasti kuld. Me näeme, millised halvad tagajärjed on paljudes Euroopa riikides. Ei, ma ei räägi sellest islamiohust jne. Ma räägin väga olulisest sõnavabaduse piiramisest Euroopa juhtivates demokraatiates, näiteks Inglismaal, kus on tekkinud sellised rahvamalevlased või rünnakrühmlased, kes kontrollivad inimeste kõnepruuki ja kannavad seda ette, et äkki seal on midagi, mis kedagi solvab või vaenab,“ näitlikustas ta.

Lotmani hinnangul võttis Reformierakond pandeemia ajal tegeleda sellega, et hakata rahvast suukorvistama. „Ehkki on räägitud, et see eelnõu on juba seitse nädalat tagasi sisse antud, aga ka seitse nädalat tagasi oli pandeemia olemas,“ märkis Lotman, kes meenutas kõne lõpetades vene anekdooti: “Lähme anname neile peksa!” – “Aga kui nemad meile?” – “Aga mille eest meile?” Ühtlasi märkis Lotman, et jälgides sotsiaalmeediat võib näha, et vihakõnes on süüdistatud ka presidenti, eelmist presidenti ja paljusid Reformierakonna liikmeid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.