Urmas Reinsalu: valitsuse ettepanek on disainitud nii, et see inflatsiooni tõhusalt ei pidurda

Urmas Reinsalu hinnangul oleks energiahindade tõusu leevendamisel ausam kõiki tarbijaid madalamalt maksustada ja säästa inimesi toetuste taotlemisest eraldi avaldustega.

Valitsuse ettepanekus energiahindade tõusu leevendamise kohta on rida suuri probleeme, rõhutab Urmas Reinsalu ning lisab, et kahjuks on valitsuse ettepanek disainitud nii, et see inflatsiooni tõhusalt ei pidurda.

„Mul on kahju, et minu ja Arvi Hamburgi, Sven Sesteri ning Priidu Pärna ettepanekut küll arutati, aga ei juletud seda otsustada. See ettepanek oleks alandanud nii gaasi, elektri kui toasooja käibemaksu 20 protsendilt üheksale protsendile ja sellest oleks võitnud kõik tarbijad ning tõhusamalt tõkestatud inflatsiooni. Ma tegelikult ei näe alternatiivi nelja mehe ettepanelule ja usun, et õige pea mõistab seda ka valitsus,“ selgitab Reinsalu.

Esiteks, rõhutab Reinsalu, on võrgutasu kompenseerimine ette nähtud vaid kuueks kuuks.

Teiseks, võrgutasu ei ole seotud elektri hinnaga ehk kompenseerimine ei arvesta võimalikku elektri hinna tõusu.

Ja kolmandaks kavatseb valitsus üksnes teatud ühiskonnarühmale hüvitada mingis ulatuses sotsiaaltoetusena omavalitsuste kaudu gaasi, kütte ja elektrihinnatõusu. See ei ole õige tee. Ausam oleks kõiki tarbijaid madalamalt maksustada ja säästa inimesi toetuste taotlemisest eraldi avaldustega.

„Nagu saan aru, siis valitsus jätab samale tasemele nii taastuvenergia tasu kui gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu. Teisisõnu: arvestades hinnatõusust laekuvaid täiendavaid maksulaekumisi ning CO2 täiendavad müügitulu, kavatseb valitsus hinnatõusust koguda makse sadu miljoneid, toetuseks aga ette näha eeldatavalt hoopis väiksema summa. Ehk ta soovib hinnatõusust teha eelarvele veel järgmisel aastal suure tuluallika!“ on Urmas Reinsalu otsekohene.

Nelja mehe ettepanek: maksualandusega energia hinnatõusu vastu

Meie ettepanek seoses energia hinnahüppega on langetada gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu hinnašoki perioodiks 20 protsendilt 9 protsendile. Nimetatud energialiikide kasutajad maksid 2019. aastal umbes 260 miljonit käibemaksu.

Arvestuste kohaselt peaks prognoositavatest hinnatõusudest tulenevalt riik saama järgmisel aastal käibemaksu umbes 412 miljonit eurot ehk umbes150 miljonit tarbijatelt täiendavalt rohkem seoses hinnatõusuga.

Samas suurenevad riigitulud prognooside kohaselt 2,5 korda tulenevalt heitkaubanduse CO2 kõrgest kvoodihinnast ja kvoodi ostumahu suurenemisest elektritootmisel.

On ebaõiglane tarbijaid ja meie ettevõtlust kahekordselt karistada: kõigepealt hinnatõusude ja seejärel suurema maksukoormaga suhtena sisemajanduse kogutulusse. Rohepöörde poliitilistest otsustest ning turumoonutustest tulenev energia hinnahüpe on meie ettevõtlusele ja tarbijatele kõige tõsisem probleem lähitulevikus.

Energia hinnašoki tulemusel on septembrikuine, veel enne kütteperioodi kerkinud 6,6-protsendine inflatsioon Eestis Euroopa suurim. Lähikuud kiirendavad seda ilmselgelt veelgi.

Praegu on hinnahüpe olnud läbiv kõigi energiakandjate lõikes: elektri puhul 2021. elektribörsi keskmine hind (01.01. – 10.10. 2021) on tõusnud eelmise aasta sama perioodiga 2,3 korda (2020. a. 31,24EUR/MWh, 2021 69,61 EUR/MWh).

Gaasi hinnahüpe hakkab automaatselt liikuma maagaasil toimiva kaugkütte süsteemis olevate tarbijateni, kelle kulud kasvavad võrreldavalt. Eriti valus hinnatõus on lokaalsel gaasiküttel olevate eramuomanike kanda, kelle arved prognoositavalt kolmekordistuvad.

Selles olukorras on paradoksaalne, et järsku hinnahüpet võimendab maksupoliitika: nimelt võtab riik käibemaksu 20 protsenti nii gaasi, toasooja kui elektrienergia eest ning saab täiendavat tulu heitkaubandusese süsteemist.

Meie ettepanek on inflatsiooni ohjeldamiseks ning ettevõtluse ja tarbijate koormuse
leevendamiseks alandada ajutiselt kõrgete energiahindade leevendamiseks gaasi, toasooja ja elektri käibemaks 20 protsendilt üheksale. Need on tarbijatele sundkulud, millel pole alternatiivi.

Tarbimismahud on Eestis orienteeruvat 5 teravatt-tundi gaasi, 8 teravatt-tundi elektrienergia ja 5,3 teravatt-tundi kaugkütte müügi koguse eest. Varasemate hindade alusel on kogu kogutud käibemaks nende energialiikide eest ligikaudu 260 miljonit eurot. Kui aga sisendhinnad kahekordistuvad, siis kasvab käibemaks samuti sisendhindade suuruses.

Käibemaksulaekumisi riigieelarvesse on prognoositud hinnašoki eelsete eelduste pealt. Seega on vähemasti kahekordse hinnatõusu olukorras ettepaneku realiseerimine suures osas kuluneutraalne, jättes tarbijatele raha minimaalselt 220 miljonit eurot.

Prognoositav täiendav kulu madalama käibemaksu määra pealt on umbes 75 miljonit eurot, mida tasandab kiirest inflatsioonist tulenev üldine käibemaksu laekumine. Samuti on katteallikana heitkaubandusest riigieelarvesse laekuv lisatulu, mis prognooside kohaselt on umbes 120 milj eurot.

Valitsus on oma lahendusena pakkunud elektri -ja gaasiaktsiisi tõusu edasilükkamist, mille mõju elektri lõpptarbija hinnale on vaid ühe protsendi piires ja gaasitarbijale umbes seitse protsenti, kuid nende mõju on marginaalne ega paku tarbijale hinnaleevendust.

Samuti on valitsus soovitanud küsida vaestel inimestel toimetulekutoetust.
Meie lähenemine on teistsugune: energia hinnašokk pole vaid vaeste, vaid kogu Eesti probleem. Seega peab lahendusi probleemile otsima kõigile tarbijatele. Ausam on jätta hinnatõusust tekkiv täiendav käibemaksuraha hinnašoki eest tarbijate taskusse alles. Lisaks aeglustab meie ettepanek reaalselt vähemalt protsendi võrra inflatsiooni.

Sügis- ja talvekuudel on tarbijad raskuste suurte energiaarvetega, meie leevendusettepanek on riigi otsusel teha need arved prognoositust 11 protsendi võrra väiksemaks kõigile tarbijatele, kes kasutavad elektrit, gaasi või kaugkütet.

Urmas Reinsalu,
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees
Arvi Hamburg,
Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees
Sven Sester,
Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees
Priidu Pärna,
Omanike Keskliidu esimees

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.