Täna toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Õpetajate järelkasv ja õpetajaameti väärtustamine kui Eesti riigi jätkusuutlikkuse alustala“. Kõnes Isamaa fraktsiooni nimel ütles Priit Sibul, et õpetajaamet on üle reguleeritud ning erinevad reformid on loonud olukorra, kus Eestis on tuhandeid kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid.
Sibul tõi välja, et Eesti õpetajate koolitust puudutavad muudatused on tekitanud olukorra, kus Eesti koolides töötab tuhandeid kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid. „Eestis töötab koolides 5000 n.ö kvalifikatsioonile mittevastavat inimest, neist 4061 õpetajal puudub magistrikraad ja 946 on kõrghariduseta. See on erinevate reformide ja nõuete tagajärg. Ometi on nende seas palju selliseid, kelle lõputunnistusel seisab “õpetaja” ning kes tegelikult on ka õpetajatena võimekad. Neid inimesi ei tasu hüljata. On ju nende n-ö kvalifikatsioonita inimeste näol tegu õpetajate põlvkonna esindajatega, kes on aidanud viia Eesti haridustulemusteni, mille üle me uhkust tunneme,“ ütles ta.
Sibul tõi kõnes välja, et oluline on usaldada kooli ja koolijuhti. „Koolijuht on kõige pädevam hindama, kes sobib kooli meeskonda tööle. Haridusel, haridustasemel ja õpetaja ettevalmistusel on oma koht, aga lõpliku otsuse peab alati saama langetada koolijuht, sest koolielu korraldamine on tema vastutus.“
„Ükskõik, kui detailselt me seadusi, ametijuhendeid ja muid nõudeid ette ei kirjuta, jääb kõige keskmeks ikkagi õpetaja kui inimene. Meil on kooli vaja isiksusi, kes suudaks oma imeliste ainealaste teadmiste taustal näha lapsi, avastada nende andeid. See nõuab suurt südant ja kutsumust olla õpetaja,“ ütles Sibul.
Ta rõhutas, et kõige tähtsam on, et õpetaja oleks inimene, kes suudaks lisaks teadmiste edasi andmisele näha ja avastada laste andeid. „Lapsed arenevad mitte tänu poliitikutele, seadustele ja haridussüsteemile. Vaid ikka tänu headele õpetajatele. Aitäh neile selle eest.“
