Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder andis 11. septembril Äripäeva hommikuprogrammis intervjuu, milles arutles koroonakriisi mõjudest riigieelarve läbirääkimistele.
Eelarveläbirääkimistel kerkisid koalitsiooniliikmete vahel esile mõningad erimeelsused. Kõigil on küll oma prioriteedid, kuid keegi ei vaidlusta üldist põhimõtet, et püsikulud peavad olema kaetud püsituludega. Laenuga saab katta ühekordseid investeeringuid ja selgelt kriisiga seotud ajutisi kulutusi. Eelarve kujundamisel peab aga seadma selged eesmärgid ning defitsiidid ja laenukoormuse piirid tuleb fikseerida. Samuti peab otsustama, millise sammuga liigume tasakaalustatud eelarve suunas.
Euroopa Liit näeb ette, et tasakaalustatud eelarve suunas peab liikuma poole protsendi võrra. Ehkki 2021. aastal ei kehti Euroopa Liidu seni seatud eelarvereeglid, peame seda vabadust ometi väga vastutustundlikult kasutama. Kriisi möödudes kehtestuvad reeglid kindlasti uuesti.
Seadused on inimeste, mitte inimesed seaduste jaoks. Lähtuda tuleb praegusest olukorrast, dogmatismiga kaugele ei jõua. Samas ei saa paindlikkus muutuda lõdvaks eelarvepoliitikaks.
Isamaa näeb rahandusministeeriumi prognooside põhjal, e tasakaalustatud eelarveni on võimalik liikuda kiiremini. Mida suurema defitsiidiga teeme 2021. aasta eelarve, seda raskem on taastuda. Eelarve ja eelarvepoliitika kujundamisel on oluline lähtuda praegusest olukorrast, kuid paindlikkus ei tohi muutuda lõdvaks eelarvepoliitikaks.
Kaitsekulutuste teemal arutades tuli rahandusministrilt ootamatu ettepanek – suunata riigikaitsesse kaks protsenti praegusest sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis tähendaks eelmise aastaga võrreldes 50 miljoni euro suurust kärbet. “Julgeolekuga ei saa mängida. Peame endale selgelt aru andma, et tegemist ei ole mitte ainult siseriiklike kulutustega, vaid kaitsekulutused ulatavad kaugelt välja Eesti piiridest,” rõhutas Seeder ning lisas, et kaitsekulutuse säilitamine 2020. aasta tasemel on üks Isamaa prioriteete.
Laenurahadest pensioni tõstmine pole jätkusuutlik
Pensioni tõstmise kohalt on erinevaid valikuid, kuid laenurahadest pensioni tõstmine pole jätkusuutlik. Kõik valikud, mida teeme, peavad olema jätkusuutlikud, et viie või kümne aasta pärast ei peaks tulema tagasi pensionite külmutamise juurde. Jätkusuutlike katteallikate leidmisel toetaksid pensioni tõstmist kõik koalitsiooni liikmed.
Haridus ja teadusvaldkonda oleks väga vajalik panustada, et saaks võtta kasutusele uued tehnoloogiad ja anda ümberkorraldustele teaduspõhine ja keskkonnasõbralik alus. Teaduse rahastamine sõltub sellest, kas sinna suunatavaid rahasid on võimalik ühe aasta jooksul kasutada. Kui seda on võimalik parimal moel teha, siis saab ka selles kokku leppida.
