Video: Linnavalitsus tunnistab lõpuks, et Tallinnas puudub rattateede võrgustik

Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsiooni aseesimehe Kaido Kuke sõnul tunnistab Tallinna linnavalitsus lõpuks ometi, et Tallinnas puudub ühtne rattateede võrgustik. See on Kuke sõnul oluline paradigma muutus linnavalitsuse retoorikas, sest hiljuti veel seda probleemi eitati.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart vastas linnavolikogus Kuke küsimusele rattastrateegia elluviimise kohta, et kuigi linnal on olemas jalgrattastrateegia, siis ühtset rattateedevõrgustikku linnas täna pole.

“Kesklinnani on võimalusi päris rahulikult sõita, kesklinnas aga on aga päris raske. Rääkimata sellest, et meil puudub ühine võrgustik, et kõik rattateed oleksid omavahel seotud,” vastas Kõlvart volikogus Kuke küsimusele rattastrateegia elluviimise kohta. Kõlvart lisas, et jalgrattateed on tuleviku perspektiiv.

Kaido Kukk ütles, et kuigi abilinnapea Kalle Klandorf väidab, et linnas on rattateid 287 kilomeetrit ja Tallinna rattateede kaardil on justkui kogu linn kaetud ühtse rattateede võrgustikuga, on tegelikkus nukker. Kuke sõnul on ratturile liiklemiseks sobilikud vaid mõned üksikud lõigud nendest kaardile joonistatud nn. rattateedest.

“Linnal on olemas väga korralik jalgrattastrateegia, mille elluviimiseks kulub u. 195 miljonit eurot. Kui me tahame linnaliikluses head alternatiivi autole ja tegeleda üleautostumise probleemiga, tuleb hakata seda strateegiat ellu viima ja see nõuab konkreetseid poliitilisi otsuseid ja ressurssi. Tahaks loota, et linnapea on hakanud sellest nüüd aru saama ja järgnevatel aastatel näeme, et linn hakkab rattataristusse vajalikul määral panustama, et luua linnas korralikud tingimused rattaga liiklemiseks,” lisas Kukk.

Videot linnapea vastusest Kaido Kukele rattastrateegia osas saab vaadata SIIT.

Kommentaarid artiklile “Video: Linnavalitsus tunnistab lõpuks, et Tallinnas puudub rattateede võrgustik

  • 23. okt. 2019 kell 09:37
    Permalink

    Kõik oleks hästi, kui inimestel oleks rohkem mõistust peas. Meil on liikluses kõige suuremaks probleemiks sõitjate õpitud abitus ja ilmselt ka väga madal IQ. Ratturid ei tea näiteks, et paljud liikumispuudega inimesed ei suuda kõrvale astuda, lihtaslt tasakaall kaob. Selline olukord, kus tegemist on madala IQ-ga rahvaga, nõuab riiklikku regulatsiooni lähtuvalt Eesti tegelikust olukorrast.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.