Rahandusminister esitas neljapäevasel kabinetinõupidamisel valitsuse liikmetele pensionireformi põhimõtted, eelnõu on plaanis vastu võtta aasta lõpuks.
Peaminister Jüri Ratase sõnul toob pensionireform kaasa suurema valikuvabaduse pensioniotsuste tegemisel. “Inimesed saavad jätkata teise pensionisambasse kogumist samal moel nagu nad on seni teinud,” lisas Ratas.
Ratase sõnul jääb üheks valikuks mitte väljuda teisest sambast ning ka lõpetada maksete tegemine teise sambasse, kuid jätta kogutud raha pensionifondi alles. “Samuti on võimalik lõpetada maksete tegemine ja kogu raha välja võtta,” lisas Ratas.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et pensionireformi eesmärk on inimestele pakkuda suuremat valikuvabadust ja rohkem paindlikkust. Tema sõnul on see küsimus ennekõike maailmavaateline, ühed näevad oma tuleviku kindlustamisel suuremat rolli üksikisikul, teised riigil.
Rahandusminister Martin Helme sõnul on teise pensionisamba reformiga tehtud ära väga suur töö. “Teise pensionisamba reform on oma olemuselt tegelikult kogu pensionisüsteemi muutmine. See on väga mahukas, nii rahaliselt kui tehniliselt, selle mõju majandusele on väga arvestatav ja seal on terve hulk näiteks IT-lahendusi, mis vajavad oma aega ette valmistada,” lisas Helme.
“Me soovime oktoobris selle eelnõuga riigikogus alustada, sellise graafiku järgi peaks eelnõu olema aasta lõpuks vastu võetud, hakkab kehtima järgmise aasta algusest,” ütles rahandusminister.
“Esimeste avalduste esitamine peaks lõppema 2020. aasta 31. augustiks. Esimesed väljamaksed peaksid olema võimalikud 2021. aasta algusest,” märis Helme. Kuni 10 000 eurose fondiosaku puhul on Helme sõnul väljamakse ühekordne, kui see on suurem, toimub väljamakse aasta jooksul kolmes osas.
“Loodame, et selle tagajärjel muutuvad pensionifondid tõhusamaks, tootlikkus muutub paremaks. Lihtsalt öeldes, pangad peaksid rohkem pingutama, et inimesed seal oleks,” lisas Martin Helme. Helme sõnul võib oodata, et teatav kogus inimesi veel liitub teise sambaga, kuid neist suurem osa otsustab teisest sambast lahkuda.
Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine oli Isamaa üks peamisi valimislubadusi. Selle sajandi ühe suurima reformiga nõustusid ka Isamaa koalitsioonipartnerid Keskerakond ja EKRE ning reformi põhimõtted on detailselt kirja pandud kolme erakonna koalitsioonilepingusse.
Iga inimese palga pealt makstakse sotsiaalmaksu 33 protsenti. Sellest 20 protsendipunkti läheb riiklike pensionide maksmiseks. Kui inimene on liitunud teise pensionisambaga, siis maksab ta oma palgast 2 protsenti pensionifondi. Riiklikult suunatakse sinna lisaks veel 4 protsendipunkti sotsiaalmaksust, nii et selle inimese tulust võetakse pensionite maksmiseks 16 protsenti palgast. Kui inimesed lahkuvad teisest sambast, siis riigi kasutatav maksutulu kasvab.
Tasub lugeda veel ühte tahku II sambast, mis on nii räige et sellest ametlik ajakirjandus ei julge rääkida. Ehk kuidas vanaduspensionäride raha kühveldatakse eripensionäride kontodele – arvestus Elmar Vaheri näitega. http://valdekseeder.blogspot.com/2019/08/riik-kuhveldab-ii-sambaga.html
Parem kui mitte midagi. Kahjuks siiski väga poolik ja pehmendab vaid kõige jõhkramaid 2002 aastal Nestori juhtimisel tekitatud kitsaskohti. Mitte kõiki. Näiteks ei ole siin sõnakestki keelu all olevatele isikutele õiguste andmisest liituda teise sambaga, et ka saada osa tänastelt vanaduspensionäridelt ära võetava 4% jagamise tuludest. Aga siiski positiivne, ja isegi sellise kukesammu nägemine inimestele õiguste andmises võttis RE-l ja SDE-l kõhu lahti.