Vabatahtlikud kaitseliitlased on kriisiolukorras andnud vägeva panuse

Major Raivo Pehk, Kaitseliidu Põlva maleva pealik, Kaitseliidu Võrumaa maleva pealiku ülesannetes. Foto: Urmo Sibul

President Kersti Kaljulaid andis 17. märtsil siseministrile nõusoleku kuni 150 kaitseliitlase kaasamiseks sunni kasutamise õigusega Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) toetamiseks piirikontrolli taastamisel. Vaid päev hiljem oli selge, et vabatahtlikult piiri valvama minna soovivaid kaitseliitlasi on sedavõrd piisavalt, et vajadusel on tagatud pikemaajaline mehitatus.

Kaitseliitlasi kasutatakse esmajoones Eesti lõunapiiril PPA toetamiseks piiri ületavate teede ajutisel sulgemisel ning piiripunktides politseinike abistamiseks. Kaitseliidu pressiesindaja major Tanel Rütman ütles BNS-ile, et see, kuidas kaitseliitlasi piirikontrolli kaasatakse on kohaliku malevapealiku korraldada ning erinevates malevates on see erinevalt korraldatud. Mõnes malevas käiake piiri kontrollimas üksuste kaupa, mõnes malevas üldnimekirja alusel. Ka vahetuste pikkused on erinevad ning sõltuvad konkreetse valvamiskoha eripäradest.

Kaitseliidu panus Kagu-Eestis

Kaitseliidu Põlva maleva pealik major Raivo Pehk, kes on ka Võrumaa maleva pealiku ülesannetes, rääkis Eesti Uudistele, et Põlva kaitseliitlased on valmisolekus ning määratud hulk kaitseliitlasi jõuab pärast käsu saamist hiljemalt nelja tunni jooksul appi Luhamaa või Koidula kordonisse. „Kui räägime Põlva malevast, siis nädala alguses toetasime Põlva Haiglat, kuhu pärast 17. märtsi toimub sissepääs ainult triaažitelgi kaudu. Selleks püstitasid meie kaitseliitlased haigla peasissekäigu ette vajaliku telgi, milles loodi ühtlasi ka kõik vajalikud töötingimused elektrivarustusest kütteni,“ näitlikustas Pehk.

„Meie siiras tänu läheb Kaitseliidu Põlva malevale, kes täna (16. märtsil) eriti operatiivselt tegutses ning meile maja ette telgi püstitas!” tunnustab Põlva Haigla kodulehel kaitseliidu kohalikku malevat.

“Kaitseliitlaste motivatsioon on kõrge, vahetused on pikalt ette planeeritud, komplekteerimisel probleeme pole ning vabatahtlikud on riigi aitamisel tahet täis. Pigem on olukord selline, et kaitseliitlased helistavad ja uurivad, millal saab appi minna.”

Kaitseliidu Võrumaa maleva vabatahtlikud kaitseliitlased mehitavad Luhamaa ja Murati piiripunkti ning kahte Võrumaal Eesti-Läti piiril asuvat teesulgu. „Lisan veel seda, et möödunud pühapäeval oli üks Põlva maleva meedik Valga linnas, kus aitas piiripunktis teostada meditsiinilist kontrolli. Esmaspäeval olid kaks Võru maleva parameedikut kahes Valga piiripunktis, kus teostasid riiki sisenejatele samuti meditsiinilist kontrolli,“ rääkis Pehk ning lisas, et nii Põlva kui Võru naiskodukaitsjad annavad vabatahtlikuna panuse Häirekeskuses, kus on esmaspäevast avatud infotelefon 1247, mis jagab informatsiooni koroonaviirusega seotud küsimustes.

„Tänan isiklikult kõiki Põlva ja Võru kaitseliitlasi, kes on eriolukorras oma panuse juba andnud või valmis seda tegema. Kaitseliitlaste motivatsioon on kõrge, vahetused on pikalt ette planeeritud, komplekteerimisel probleeme pole ning vabatahtlikud on riigi aitamisel tahet täis. Pigem on olukord selline, et kaitseliitlased helistavad ja uurivad, millal saab appi minna,“ tunnustas Raivo Pehk Kaitseliidu vabatahtlikke.

Vabatahtlike kaasamine ametiabi andmisele on teenistuskohustuste täitmine vastavalt Kaitseliidu seaduses sätestatule. Kaitseliitlased saavad hüvitist, mille arvutamise aluseks võetakse viimane statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. Lisaks tagatakse liikmetele teenistuskohustuse täitmisel toitlustus ja hüvitatakse sõidukulud.

Teenistuskohustuse täitmisele kutsutakse terved, ilma krooniliste haigusteta liikmed. Teenistuskohustuse täitmisele ei kaasata noorliikmeid.

Kaitseliitlane täidab teenistuskohustust välivormis, nad peavad kasutama politsei- ja piirivalveameti või terviseameti poolt väljastatud enesekaitse vahendeid ning järgima hügieeninõudeid.

Eriõigus piiriäärsetele elanikele

Valitsuse otsusel on laiendatud eriõigust piiriäärsete elanike tööl käimise võimaldamiseks, vahendab Lõuna Prefektuur. Eesti-Läti piiriäärsel alal töötavad inimesed saavad käia tööl ja naasta koju ilma, et nad 14 päevaks koju isolatsiooni suunataks.

Erand kehtib Häädemeeste, Saarde, Mulgi, Tõrva, Valga ja Rõuge valla elanikele, kes töötavad Lätis piiriäärsetel aladel: Salatsi, Aloja, Mazsalaca, Ruhja, Naukšēni, Valka, Hopa või Alūksne piirkonnas. Niisamuti saavad Läti elanikud eriloal tulla tööle Eesti piiriäärsele alale, kui nende töökoht paikneb Häädemeeste, Saarde, Mulgi, Tõrva, Valga või Rõuge vallas.

Eriloa saamiseks tuleb esitada taotlus, mille vorm ja nõuded on politsei kodulehel: www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.