Eestis tehti 2017. aastal teadus- ja arendustegevusele kulutusi 304,3 miljoni euro eest, mida on 13 protsenti enam kui aasta varem, teatas statistikaamet.
Tunamullu vähenesid teadus- ja arendustegevuse kulutused varasema aastaga võrreldes, 2017. aasta sõnum on märksa positiivsem — kogukulutused kasvasid 13 protsenti. Kasv kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris oli 23 protsenti ja ettevõtlussektoris 3 protsneti, teatas statistikaamet.
Riik rahastas 2017. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutusi 122 miljoni euro ulatuses ehk 40 protsnedi piires. Kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest oli riigi rahastatud 72 protsenti ja ettevõtlussektori rahastatud 4 protsenti.
Riigieelarve vahendusel eraldatud teadus- ja arendustegevuseks suunatud raha sisaldab ka Euroopa Liidu toetusi, mis käivad läbi riigieelarve ja seetõttu liigitatakse riigilt saaduiks. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1,32 protsenti. Välismaiste rahaallikate osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel oli 2017. aastal 15 protsenti.
Rahvusvahelises võrdluses on ameti teatel oluline jälgida teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeksit, mis on teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP). Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks oli 2017. aastal 1,29.
Hoolimata teadus- ja arendustegevuse kogukulude kasvust ei parandanud see oluliselt Eesti intensiivsuse indeksi määra, märkis amet.. Oma osa on siin asjaolul, et statistikaamet korrigeeris aastate 2014–2016 sisemajanduse koguprodukti ülespoole. Esialgsete tulemuste põhjal säilitas Eesti rahvusvahelises võrdluses oma koha Euroopa Liidu liikmesriikide pingerea keskel — koht on kõrgem kui Lätil ja Leedul, ent Soome ja Rootsiga on vahe veel märkimisväärne, lisas statistikaamet.
Veidi enam kui pool teadus- ja arendustegevuse kogukuludest oli 2017. aastal suunatud katse- ja arendustöödele. Alusuuringute osatähtsus kogukuludest hõlmas 28 protsenti ja rakendusuuringute osatähtsus 21 protsenti. Sektorite kaupa on jaotus erinev.
Nii kõrgharidus- kui ka riigisektoris panustati kõige rohkem alusuuringute korraldamisse. Ettevõtlussektoris viiakse pigem uued teadmised praktikasse ehk 82 protsenti teadus- ja arendustegevuse kuludest oli seotud katse- ja arendustöödega.
Nagu varasematel aastatel nii ka 2017. aastal läks suurem osa teadus- ja arendustegevuse kuludest tööjõule – maht oli 56 protsenti – ja investeeringute osatähtsus oli 11 protsenti. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest hõlmasid kulud tööjõule 60 protsenti ja investeeringute osatähtsus kuludes oli 14 protsenti.
Täistööajale taandatud hõivatuid oli 2017. aastal teadus- ja arendustegevuses 6048, mida on 5 protsenti enam kui 2016. aastal. Neist 4674 olid täistööajale taandatud teadlased ja insenerid, kelle hulk on eelneva aastaga võrreldes kasvanud 8 protsenti. Naiste osatähtsus teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate seas oli sarnaselt 2016. aastale 45 protsenti, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41 protsenti.
Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” on Eesti püstitanud eesmärgi tõsta 2020. aastaks teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsus 3 protsendini SKP-st. Eelnevate aastate tulemused pole seatud eesmärgi lävendini küündinud, samas on selleni jõudmiseks veel ka aega.
