Monika Rogenbaum: „AS-i Valga vald“ juhid rakendavad indikatiivset hankeliiki

Valga vallavolikogu liige Monika Rogenbaum. Foto: erakogu

Viimasel ajal on kõrged keskerakondlased Valgas koosviibimistel entusiastlikult seletanud, kuidas nad usinasti hankeid korraldavad, saamaks teada erinevate ehitustööde, teenuste, asjade jms maksumust.

Ega hankimine polekski imelik, kui seejuures asjal teist ehk fiktiivset poolt ei oleks. Nimelt kinnitavad vallajuhid ikka ja jälle, et käimasolevate hankemenetluste juures ei olegi neil mitte alati ja iga kord kindlat soovi lepingute sõlmimiseks. Tehtavat vaid turu-uuringuid ja vaadatavat ringi, mida võiks millise raha eest saada. Viimati tutvustati käesoleva aja hanketegevust lausa 28. augustil volikogu istungil, mil vallavanem Ester Karuse andis selge hanketahtluseta hangetele ka kõlava kohalik nime – tegemist olevat indikatiivsete hangetega. Riigihangete seadus küll sellist hankeliiki nimetada ei tea, aga see ei heiduta ilmselt ülearu.

Skeem on minu arusaamist mööda selline. Valga Vallavalitsus riputab hanked ilma volikogus vastuvõetud eelarve ja volikogu nõusolekuta avalikkusele üles. Ettevõtjad arvavad, et hange on ikka ehtne, et nende pakkumist oodatakse, et vallavalitsusel on õigus ja tahe leida ehitajaid, projekteerijaid, kaupade müüjad. Seetõttu nad arvutavad ja arvestavad tunde, töötavad läbi ehitusprojekte, süvenevad nõuetesse, tingimustesse, mõnikord lausa sajalgi lehel paberikuhja olemusse.

Valga Vallavalitsus korraldab hankeid ettevõtjaid nörritades.

Pakkumuste esitamise tähtaeg kukub. Misjärel vallavalitsus vaatab, mida ta tegelikult tellib või milleks üleüldse volikogust loa saab. Kuigi luba hangete korraldamiseks peab tegelikult eelnevalt portfellis olema. Teistele pakkujatele kavatsetakse teatada lihtsalt ja kuivalt, et raha ei ole. Samas on vallavalitsusel erinevate ettevõtete ärisaladuseks kvalifitseeritavad pakkumused käes ja mis elu need edasi elama hakkavad, ei ole täpselt teada.

Seega teeb avalik sektor Valga Vallavalitsuse näol hankeid ettevõtjaid nörritades, sest mingit garantiid, et vallavalitsus ka tegelikult hankida tahab ja selleks ka volikogult antud õigust omab tegelikult ju polegi.

COVID toob kõrvalnähtusena omavalitsustesse hulga investeeringuraha. Näiteks Valga vald saab 800 000 eurot. Volikogule vastavat investeeringukava eelarvemenetluseks esitatud ei ole ja mitmel korral on asevallavanem Toomas Peterson ka arvanud, et volikogu kaasamine investeeringutega seotud lisaeelarvete vastuvõtmiseks ei oma mingit mõtet – küllap saab ju raha jagamisega vallavalitsus ka ise hästi hakkama. Hankeplaani 2020. aasta kohta ei paista vallavalitsusel ikka veel olemas olevat. Vähemalt kodulehelt otsides ei õnnestu seda ka tikutulega otsides leida. Kuigi aasta hakkab varsti läbi saama.

Eks elamegi aktsiaseltsis „Valga vald“, kus omad seadused. Muuseas, volikogu istung on salvestisena teemakohaseks tõendiks olemas, sest küllap muidu tuleks opositsioonil vallavanemalt kohtunõuet ootama hakata. Sellised ajad ja kombed on Valga vallas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.