Eile justiitsministeeriumis toimunud noortekampade ohjeldamist arutanud ümarlaual andsid menetlejad ja sotsiaal- ning haridusvaldkonna eksperdid ülevaate kitsaskohtadest ja senistest tegevustest alaealiste kuritegevuse tõkestamisel ning tegid omapoolsed ettepanekud võimalikeks lahendusteks. Ümarlaual väljendatud küsimusi hakkab lahendama ekspertidest töörühm.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et riik peab ennast selles küsimuses jõulisemalt kehtestama – seda nii avalikes kohtades korra tagamisel, süüdlaste vastutusele võtmisel kui ka sotsiaalprogrammides süülise tegevuse ennetamisel. „Ehkki noortekampade näol ei ole tegemist massilise probleemiga, on oluline, et ühiskond ei tunneks end ohustatuna. Ümarlaualt koorus selge ülesanne luua koostöö tõhustamiseks nn probleemsete noortega tegelemise keskus, kus linna, prokuratuuri, noorsoopolitsei, kriminaalhooldajate ja lastekaitse esindajad saavad riskinoortele välja pakkuda individuaalseid mõjutusvahendeid ning parandada oluliselt infovahetust ka spetsialistide endi vahel,“ sõnas Reinsalu. „On selge, et noorte korduvkuritegevuse vältimiseks peab menetlus muutuma kiiremaks, mõjutusvahendid tõhusamaks ning infovahetus oluliselt paremaks. Nii nagu on tähtis, et politsei tagaks avaliku korra ja vajadusel tõkestaks neid kampasi jõulisemalt, on oluline ka õige mõjutusvahendi leidmine ning sõltuvalt teo iseloomust ka vangistuse kohaldamise taotlemine.“
„Lisaks otsustati sarnaselt mullu Pärnus käivitatud lähisuhtevägivalla pilootprojektile käivitada projekt noorte õigusrikkumiste vältimiseks mõnes Tallinna piirkonnas. See aitab alaealisi puudutavat menetlust kiiremini läbi viia, noortekampade ohjamiseks sobivaid mõjutusvahendeid leida ning katsetada uusi meetmeid noorte kampade juhtimises,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et sügisest pannakse justiitsministeeriumi juhtimisel täiendavalt 4 miljonit eurot alaealiste õigusrikkumiste vähendamise programmidesse.
Ka siseminister Andres Anvelt sõnas, et esimese asjana tuleb kiiresti parandada infovahetust ja ametkondade vahelist koostööd. „Näiteks võiks noorsoopolitseinik ja lastekaitsetöötaja ühes ruumis töötada, et jätkuks töö noore inimesega, tema aitamise ja nõustamisega ka siis, kui ta juba on seaduse hammasrataste vahele sattunud. Praegu meil sellisel kujul koostööd ei ole, aga võiksime Tallinnas seda proovida, et saada teada, palju on selleks vaja ressursse ja kas võiks olla veel keegi kolmas, kes kohe samaaegselt noorega tegelema hakkab,“ märkis Anvelt. „Samuti on olulised planeeritavad laste ja perede komisjonid, mis on kohaliku omavalitsuse võimalus kuulata ära ja lahendada oma inimeste probleeme. Sealtkaudu saaks ka riik tagasisidet, milliseid programme ja projekte on kõige rohkem inimestel vaja,“ lisas siseminister.
Noortekampade probleemi lahendamist jääb seirama justiitsministeeriumi eestveetav töögrupp.
Ümarlaual osalesid justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Harju maakohtu, Tallinna linna, prokuratuuri, politsei, sotsiaalkindlustusameti, Maarjamäe Hariduskolleegiumi ning Tartu ülikooli esindajad ja kriminaalhooldajad.
