Koroonakriisi jälg majanduses: tõusud ja langused

Kevadkuudel on näidanud tugevaid tulemusi nii jaekaubandus kui tööstusettevõtted. Foto: Aare Lepaste

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab Statistikaamet blogis, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele.

Koroonaviirus on Eestis fookuses olnud ligi poolteist aastat. Selle ajaga on Terviseameti andmetel olnud meil üle 135 tuhande kinnitatud haigusjuhtumi ja kahjuks ligi 1300 surma. Koroonateste on tehtud rohkem kui Eestis on elanikke. Praeguseks on pooled Eesti elanikest saanud vähemalt ühe kaitsesüsti ja 44 protsenti elanikest on täielikult vaktsineeritud.

„Tervise kõrval on koroonakriis jätnud jälje ka Eesti majandusele, mida oleme nii eriolukorra kui ka lõdvemate piirangute ajal saanud tunda oma igapäevaelus. Tarbime oluliselt vähem kõike, mis on seotud kodunt väljas käimisega. Vähenenud on riiete ja jalatsite ostmine ja väljas söömine, kütuse tarbimine ja kulutused vabale ajale,“ nendib Müürsepp.

Seevastu panustavad inimesed rohkem oma kodudesse. Kulutusi eluasemele ja kommunikatsioonile on suurenenud nii töö- kui ka eraelus. Käies vähem väljas söömas, on suurenenud kulutused ka kodusele toidule ja joogile.

Langusele järgneb tõus

Loomulikult on piirangud vähendanud ka reisimist. Paljud pole mõnda aega käinud välismaal mägedes suusatamas ega soojal maal rannal peesitamas. Samuti pole välisturistid pääsenud siia uudistama. Koroonakriisi alguses aeglustus kaubavahetus transpordiraskuste tõttu.

„Kõige sügavama jälje jättis Eesti majandusele 2020. aasta teine kvartal, mil meil kehtis eriolukord. Selle tõttu langes SKP seitse protsenti. Aga nagu mõned kindlasti mäletavad, kardeti esialgu veelgi mustemaid stsenaariumeid,“ sedastab Müürsepp.

Võrdlusena toob majandusstatistika juhtivanalüütik välja, et 2008-2009 majandussurutise ajal langes Eesti SKP neli kvartalit järjest üle kümne protsendi. Kõige suuremaks kukkumiseks jäi toona 2009. aasta kolmas kvartal, mil langus oli koguni 19 protsenti. Toona võttis kriisieelsele tasemele jõudmine aega üle viie aasta.

„Sel korral on läinud paremini. Juba selle aasta esimeses kvartalis nägime taas majanduskasvu, mis oli koguni viis protsenti,“ kirjutab Müürsepp ning lisab, et väga hästi on Eesti majanduse kohanemisvõimekust näha ka väliskaubanduses, mis hakkas juba eelmise aasta lõpus lähenema ajalooliselt kõrgetele näitajatele.

Teise kvartali kohta annab esialgne statistika samuti julgustavaid märke. Aastatagusest seitsme protsendi suurusest kukkumisest näib majandus olevat väljunud. Nii tööstusettevõtted kui ka jaekaubandus on kevadkuudel näidanud tugevaid tulemusi.

Kuigi varasemast tasemest veel kaugel, on turistid meie juurde naasnud. Suurte piirangute puudumine rahvusvahelistele vedudele tähendab head käekäiku ka väliskaubandusele. Paranemist näitab ka uute sõiduautode registreerimine, mida sageli peetakse heaks majandusindikaatoriks.

Taastumine jätkub

Siiski ei ole kõik majandussektorid veel endist hoogu tagasi saanud. Majutus ja toitlustus, aga ka meelelahutussektor ootavad endiselt paremaid aegu.

„Ka töötute arv püsib võrreldes varasemate aastatega suur. Selle aasta esimeses kvartalis jõudsime koroonaaja kõrgeimale tasemele – märtsis oli Eestis 57 799 registreeritud töötut. Teises kvartalis hakkas see taas vähenema ja juunis oli 50 160 töötut, mis jääb aasta varasemaga samale tasemele,“ tõdeb Müürsepp.

Kui aasta tagasi eriolukorra ajal ja sellele järgnenud perioodidel pidurdas hinnalangus majanduslangust, siis nüüd ootab meid vastupidine pilt. Majanduse avanemisega kaasnenud laialdane hinnatõus hoiab üldist kasvu tagasi. Tarbijahinnad tõusid juunis 3,8 protsenti, tööstustoodangu tootjahinnaindeks 9,4 ja ehitushinnaindeks terve kvartali peale kokku ajalooliselt kiirelt 6,2 protsenti.

Mis moel kõik see teise kvartali majanduskasvuna täpselt väljendub, on Müürsepa hinnangul hetkel veel vara öelda. Detailsem andmetöötlus alles käib ja ametliku SKP number selgub augusti viimasel päeval. Mingi aimduse laiemast majanduspildist saab aga juba 17. augustil, kui Eurostat avaldab oma kiirhinnangu Euroopa majandusele.

Kommentaarid artiklile “Koroonakriisi jälg majanduses: tõusud ja langused

  • 12. aug. 2021 kell 13:01
    Permalink

    Eestis ringi sõites on pilt kurb. Linnadest väljas väikestest toidukohtadest, kus me oleme muidu söömas käinud, on paljud töö lõpetanud. Toidukohtade laus-sulgemine oli vale ja hävitav.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.