Isamaal on Euroopa kõige mõjukama parteiperekonna Euroopa Rahvapartei (EPP) liige. 20.-21. novembril toimus Horvaatias Zagrebis EPP Kongress, kus valiti EPP uueks presidendiks endine Poola peaminister Donald Tusk. Isamaa erakonna nimel pidas kõne Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Eesti Uudised avaldavad kõne tervikteksti.
Lugupeetud president Tusk, head EPP kolleegid ja sõbrad!
Euroopa traditsioonilised erakonnad on viimastel aastatel kaotanud toetust, poliitilised äärmused aga tugevnenud. Poliitiline killustatus ja ebastabiilsus on kasvanud. EPP on küll jätkuvalt suurim jõud, kuid meie mõju on vähenenud. Võimul olles tuleb teha kompromisse, seejuures tuleb aga säilitada oma nägu ning kindlaks jääda oma põhiväärtustele ja poliitilistele eesmärkidele. Need ei tohi muutuda ebamääraseks. Kui meie kompass on suunda kaotamas, siis on õige naasta oma juurte juurde ja ammutada meelekindlust identiteedist.
Euroopa riikide rahvad vajavad selgemat arusaama selle kohta, millist Euroopat tahetakse ja kuhu Euroopa liigub. EPP peaks selgemalt toetuma rahvuskonservatiivsetele väärtustele, et anda inimestele tagasi usk, väärikus ja kindlustunne. Me ei tohi jääda radikaalsete äärmuspopulistide ja globalistlik-liberaalsete moevoolude vahele ebamääraseks poliitiliseks jõuks. Meie peame seisma koos töötava rahvusriikide Euroopa eest ja me peame olema just sellise Euroopa arendajad. Meie suurim väljakutse on, kuidas ühendada keskkonnasõbralik majandus, isikuvabadused, pereväärtused ja -poliitika, et vältida Euroopa demograafilist allakäiku.
Tean, et seda on lihtne öelda, kuid keeruline teostada. Kui püüame mõista erinevate riikide ajalugu ning geopoliitilisest olukorrast tulenevaid erinevaid probleeme ja huve, ega püüa neid keskselt nivelleerida, siis on see võimalik.Head sõbrad! Euroopa julgeolek on meie ühtsuse mõõdupuu ja meile ühtmoodi oluline. Aga rändesurvet lõunast ja Vene impeeriumi ohtu idast tajume me erinevalt. Oleme ka liigselt takerdunud sisemistesse probleemidesse ja vastuoludesse. Lisaks on Brexit teinud Euroopa Liidust Briti sisepoliitika pantvangi. Brexiti pidev edasilükkumine ja sellega kaasnev määramatus, sööb Euroopa Liidu usaldust seestpoolt ja vähendab autoriteeti väljastpoolt. Euroopa Liit ei saa olla lõputult veniva Brexiti tõttu Briti sisepoliitika pantvangiks ja seetõttu lasta halvata ennast liidu siseste ja ühiste poliitikate elluviimisel.
Selle aasta juunis toimunud ENPA hääletusel taastati Venemaa õigused Euroopa demokraatlike riikide peres, hoolimata sellest, et Venemaa on liikunud 2008. aastast ainult edasi ja mitte sammugi tagasi. Tähelepanuväärne (kõnekas) on Euroopa riikide hääletuse geograafia. Venemaa piiririikide vastuseis, erinevalt ülejäänud Euroopast, moodustas nagu vahe-Euroopa Venemaa ja ülejäänud Euroopa vahel. Aga Venemaa agressiivne poliitika on meie ühine mure ja kujutab eksistentsiaalset ohtu kogu Euroopale. Sellest tulenevalt on oluline jätkata idapartnerlusega, et toetada Ukraina, Gruusia ja Moldova julgeolekut ning territoriaalset terviklikkust ning jätkata sanktsioonidega Venemaa suunal.
Just niisuguste Euroopa riikide erisuste mõistmine ja sellest tuleneva ühiseid huve arvestava poliitika väljakujundamine on EPP suurim väljakutse. Samas on see ka võimalus oma usalduse ja mõjuvõimu taastamiseks. Selle nimel tuleb meil ühiselt pingutada!
