Seeder: abielu tuleb määratleda põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder meenutas, et Isamaa on teinud sama ettepaneku nii 2016. kui ka 2018. aastal.

Täna teatas president Kersti Kaljulaid, et jätab välja kuulutama välisteenistuse seaduse muudatused, sest tema hinnangul ei taga see võrdse kohtlemise põhimõtet, mis käsitleks nii abiellunud või kooselu registreerinud inimesi võrdsetena. Isamaa esimehe Helir-Valdo Seederi näitab selline käitumine selgelt, et põhiseadusesse tuleb viia sisse täiendus, mis sõnastab üheselt, et abieluna käsitletakse mehe ja naise vahelist liitu.

Seederi sõnul on tõsine mõttekoht, et aastakümneid kehtinud välisteenistuse seadus, mis on võimaldanud abikaasadele täiendavaid hüvesid, on nüüd täiesti ootamatult presidendi arvates põhiseadusevastane. “Selle otsuse valguses on selge, et tuleb astuda konkreetseid samme abielu institutsiooni kaitseks.”

Seederi sõnul on traditsiooniline perekond ühiskonna alustalaks. “Tegemist on väärtuspõhise küsimusega, mis tuleneb abielu institutsiooni pikast ajaloost ja traditsioonist. See on stabiilseim ja levinuim kooseluvorm, mida riigil tuleb väärtustada. Isamaa initsiatiivil on Eesti maksupoliitikat täiendatud mitmete mehe ja naise vahelist abielu toetavate regulatsioonidega. Abielu määratlemine põhiseaduses näitaks, et riik hindab ja toetab tugevat perekonda ja abielu institutsiooni ning looks selguse Eesti seadusandluses”

“Isamaa Erakond tegi 2016. aastal Riigikogu erakondadele ettepaneku algatada Põhiseaduse täiendamine, mis sätestaks abielu kui mehe ja naise vahelise liidu ja 2018. aastal kinnitas Isamaa Suurkogu erakonna maailmavaatelised aluspõhimõtted, milles sätestati sama. Nüüd on poliitiline olukord muutunud ja ka EKRE on asunud Isamaa ettepanekut aktiivselt toetama, mis annab lootust viia Põhiseadusesse abielu sätestamine mehe ja naise vahelise liiduna. Loodetavasti õnnestub sellele ettepanekule leida ka teiste erakondade toetust,” rääkis Seeder.

Välisminister Reinsalu: presidendi otsus on vastuolus tema senise käitumisega

Välisminister Urmas Reinsalu kirjutas Facebookis, et ta ei ole presidendi otsusega nõus ning president kasutab välisteenisuse seadust kooseluseaduse rakendamiseks.

Põhiseadusest ei tulene mingisugust nõuet, et Eestis peaks kooselulepingu sõlminud isikutel olema kõik õigused nagu abikaasadel. Just seda eesmärki presidendi veto teenibki: kui kooseluseaduse rakendusseadust, mille eesmärk oli luua paralleelabielu, ei õnnestunud seadusandja soovimatuse tõttu vastu võtta, siis saavutada sama tulemus läbi valdkonnaseaduste. Ma ei pea heaks praktikaks sedamoodi õigusloomet. Ka Riigikohus pole konkreetselt välisteenistuse seaduse kohta midagi öelnud, meil Eestis ei kehti kohtupraktikas angloameerika pretsedendiõigust.

Nii et paralleelabielu kehtestamise reformid on poliitilise diskussiooni mitte välisteenistuse seaduse küsimus. Seda on varem möönnud ka president: nii kuulutas ta oma otsusega nr. 12 2016 aastal välja välisteenistuse seaduse muudatused, kus oli samuti juttu eksklusiivselt diplomaadi abikaasast ning uuesti tegi seda president oma otsusega nr. 98 2017 aastal täpselt samamoodi, kuulutades välisteenistuse seaduse abikaasat puudutavad sätted välja. Põhiseadus on sama, president on sama, ainult viimane presidendi otsus on presidendi enda varasemate otsustega vastuolus. Et asi lõbusam oleks, nii on tänase Kersti Kaljulaiu loogikaga vastuolus ka tema enda otsus nr 572 selle aasta maist, millega ta kuulutas välja maareformi seaduse muudatused, kus sisaldus samuti teatud õiguste puhul üksnes abikaasa ja sugulase mõiste.

Kokkuvõttes, presidendi otsus on poliitiline, selge eesmärgiga Eestis tõsta päevakorda kooseluseaduse rakendamine ja seeläbi abielu mõiste muutmine ning kasutab ulatuslikult juriidilise aktivismi argumente.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga