Võhmas 1. märtsil toimunud raske lastevastane rünnak šokeerib senini. Uudist kuuldes oli seda lausa raske uskuda, niivõrd mõistusevastane tundus see kõik.
Juba praegu on aga selge üks – peame rohkem tähelepanu pöörama vaimse tervise probleemidele. See ei ole midagi häbiväärset, et probleemidega tegelemiseks on sageli vaja kõrvalist, professionaalset abi. Mitte alati ei oska aga abivajajad seda abi küsida. Turvavõrgustik, mis vaimse tervise probleemidega inimese ümber on, peab olema tugevam. Saame seda teha ainult probleemi olulisust tunnistades.
Koroonakriis ei ole siin kahjuks abiks, vastupidi. Vaimse tervise probleeme on üha rohkem ja üha noorematel inimestel. Vaimse tervisega esineb elu jooksul probleeme koguni igal teisel inimesel. Kusjuures pooled häiretest avalduvad psühhiaatrite sõnul juba enne 15. eluaastat. Seetõttu on äärmiselt oluline, et vaimsele tervisele tehtud riigipoolsed kulutused, mis on teatud mõttes investeeringud meie enda inimestesse, tõuseksid. Vajame veelgi efektiivsemat ennetus-, nõustamis- ja ravisüsteemi.
Toetasin eelmise valitsuse rahvastikuministrina psühhiaatrilise abi seaduse eelnõud, lisades sinna omapoolsed ettepanekud ja soovitused. Loodan, et Riigikogu võtab selle eelnõu esimesel võimalusel vastu ja sellest saab seadus nii, et ka alaealistele tagatakse edaspidi juurdepääs psühhiaatrilisele abile, kui vaja siis lapsevanema nõusolekuta. Sest tänaste laste ja noorte (vaimne) tervis kujundab meie elu tulevikus. Seda ei tohi muu kriisi kõrval vähe(m)tähtsaks pidada.
Hetkel soovin kogu südamest Võhmas toimunud lastevastase rünnaku ohvritele kiiret paranemist ja nende vanematele vaimujõudu ning oskust lastele maailmas esineva kurjuse ja mõistmatuse selgitamisel. Loodan, et aeg ja oskuslik hinge- ning arstiabi parandavad kõik haavad. Hoian seda peret oma mõtteis ja soovin neile palju paremaid aegu.
Lõuna ringkonnaprokuratuur palub kohtul jätta ründaja, 37- aastane naine, vahi alla. Olen sada protsenti nõus juhtivprokurör Kairi Kaldoja öelduga, et ründaja motiivil ei ole tegelikult tähtsust, sest miski ei õigusta sellist tegu. Inimestena püüame aga nii head kui ka halba kuidagi põhjendada, sest nii on kergem seda mõista ja seeläbi ka edaspidi end ja oma lähedasi selle eest kaitsta. Tõesti püüame, sest ilmselgelt ei osanud keegi nii uskumatut ja prognoosimatut sammu ette aimata.
