Eile toimunud rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aruteluseminaril peetud kõnes ütles Riina Solman, et paljudele meist pakub rahvastiku ja sidusa ühiskonna teema huvi ent valmistab ka muret.
“Teema ise on ulatuslik: alates perest, kodanikuühiskonnast ja üleilmaeestlusest sidusa ühiskonna ja vabaühendusteni välja. Seega ei kavanda me enam kitsaid valdkonna arengukavu, vaid üht platvormi, millele rajada juba konkreetsemad ja valdkonnaspetsiifilised tulevikuplaanid koos seostega teistesse naabervaldkondadesse.
Eesti on rahvusriik, eestlaste rahvuskodu. Samas elab siin ka palju teistest rahvustest inimesi, kelle kultuuri suhtume samasuguse austusega nagu endagi kultuuri. Meil kõigil, sõltumata rahvusest, on ühine eesmärk – edukas ja kestlik Eesti. Meie riigi alus on kirja pandud põhiseaduses: kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Lisaks on meil põhiseaduse 2. peatükk meie põhiõigustest, vabadustest ja kohustustest, mis eeldab meilt vastutus- ja kohusetunnet riigi ja teiste ühiskonna liikmete suhtes.
Rääkigem prioriteetidest. Põhiliseks on siin kestlikkus, säilimine läbi aegade. Isamaalisus, lojaalsus ja kaitsetahe peavad kõmisevatest pidupäevasõnadest muutuma meie igapäevasteks väärtusteks, mille poole me püüdleme. Meil võivad olla kõik kodanikuvabadused, kodanikud ise aktiivsed, aga kui pole riigi austust, hoidmist ja väärtustamist, pole ka riigil ega ühiskonnal tulevikku. Eesti riigikeel on eesti keel. Igaühel on Eestis õigus toime tulla vaid eesti keeles suheldes. Riik peab tagama kohustusliku hariduse kaudu kõigile eesti keele omandamise, et luua võrdsed võimalused edasiõppes ja töökarjääris. Eesti ühiskond olgu sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuriruumi ning tunnevad ühtekuuluvust.”
Solman lisas, et pere on meie prioriteet, ilma selleta pole meil sidusat ühiskonda ei praegu ja veelgi vähem tulevikus. Selleks peab Eesti elukeskkond olema peresõbralik ja tervislikku eluviisi võimaldav ning seda mitte ainult Tallinnas, vaid üle kogu Eesti. Meil on tarvis tugevat kodanikuühiskonda aktiivsete elanike, võimekate kogukondade ja vabaühendustega. Samuti on vaja riigipoolseid kvaliteetseid rahvastikutoiminguid, mis võimaldavad pakkuda lisaks täpsemale teabele ka konkreetsemaid ja suunatud teenuseid.
Ärgem unustagem: üleilmne eestlus teeb Eestit suuremaks. Riik peab senisest sihipärasemalt oma rahvuskaaslastega suhtlema ning tagama neile vajalikud kvaliteetsed teenused. Samas on üleilmne eestlus kahepoolne, sest riigil on palju kasu oma võõrsil elavatest rahvuskaaslastest. Sõpru pole kunagi liiga palju.
Rändeprotsessid on oluline nähe meie ühiskonnas. Siin totaalselt kätt ette panna pole vaja: pagulastele tuleb võimaldada varjupaik, andekatele ajudele ja kätele töö. Siin tuleb leida sobivad lahendused, samas on meil veel lõimimata eelneva poole sajandi pikkuse okupatsiooni tekitatud lõhed.
Nagu aru saame, on meil arenguruumi küllaga. Seega, pead tööle! Jaksu, mõtteleide ja selget sõna!
