Rahandusministri ettepanekud ei leidnud riigikaitsekomisjonis ühist poolehoidu

Riigikaitsekomisjoni erakorralisel istungil oli arutusel riigikaitse jätkusuutlik rahastus. Foto/allikas: Riigikogu

Riigikaitsekomisjon arutas tänasel (16.09.2020.a) erakorralisel istungil koos kaitseministri Jüri Luige, rahandusministri Martin Helme ja Kaitseväe juhataja Martin Heremiga riigikaitse jätkusuutlikku rahastamist.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE), kes usub siiski, et kärperuumi peaks olema ka kaitsekulutustes, tutvustas riigikaitsekomisjonile ideed kärpida kaitse-eelarve baasrahastust ning võtta samal ajal laenu, et osta 50 miljoni euro eest rannakaitsesüsteeme ja 250 miljoni eest Iisraelilt õhutõrjesüsteem.

Kaitseminister Jüri Luige (Isamaa) sõnul aga sel viisil Eestis kaitseinvesteeringuid ei tehta, vahendab ERR. Luige sõnul on tal on võimatu aktsepteerida olukorda, kus öeldakse, et on mingid konkreetsed seadmed ja need seadmed tuleks nüüd kohe ära osta. „Tegu on ikka väga reglementeeritud hankeprotsessiga. Me peame kõik need sammud läbi tegema, siin ei ole võimalust osta ühte konkreetset süsteemi. Ma ei tahaks sellist asja isegi arutada,” lausus Luik.

Kindralmajor Martin Heremi sõnul kuluks merele kindlasti lisajõudu ära, kuid see võiks toimuda koos kolme Balti riigiga ja võib-olla ka koos teiste liitlaste ja partneritega.

Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja (Isamaa) sõnul tõdes komisjon, et võtmelünkade täitmine laenurahaga pole ise-enesest halb. Vastupidi, sellega peaks tegelema. Samas lisas ka tema, et kaitseinvesteeringuid ei tohiks teha kiirustades, vaid esmalt tuleks need läbi arutada nii riigi sees kui partnerriikidega.

Raha üle ei jää

Pärast riigikaitsekomisjoniga kohtumist selgitas rahandusminister Martin Helme, kaitse-eelarve baasosas peaks kinni pidama kahest protsendist SKT-st. See tähendab, et kaitseministeeriumil tuleks võrreldes selle aastaga kokku hoida üle 50 miljoni euro. “Kaitseministeeriumil jääb raha üle igal aastal vahemikus 60-30 miljonit, mida nad ei suuda ära kulutada. Selles valguses ka praeguses olukorras seda raha veidi tagasi võtta ei ole riigikaitsele kuritegelik tegevus, vaid on minu meelest ratsionaalne,” ütles Helme.

Kaitseminister Jüri Luik, kes läks eelarveläbirääkimistele sooviga tõsta kaitsekulutused 2,29 protsendini SKT-st, selgitas, et kümnete miljonite kaupa raha pole kaitseministeeriumil siiski üle jäänud ning tegemist on pigem raamatupidamist puudutava küsimusega.

“Ma lähtun ikkagi olukorrast, et vaadates, mis toimub Eesti ümber, vaadates, mida teeb president Putin, vaadates, mis toimub Valgevenes, et me ikkagi sellist kärbet ei tee. Me ei tee kärbet ka teiste ametkondade tegevustes ja oleks väga raske ette kujutada, et justnimelt riigikaitses Eesti, piiririik, teeks nüüd mingisuguseid lõikeid,” lausus Luik.

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et kui tõesti peaks kärpima ja kärped kestaksid mõne aasta, siis tänased võimed hoiaks ta alles. “Me ei paneks kinni ühtegi väeosa, ei vähendaks isikkoosseisu, ei vähendaks õppuseid, ei vähendaks hooldust, sest see kõik ei annaks kümneid miljoneid kokkuhoidu. Kokkuhoid saaks toimuda võimearenduse, peamiselt ma julgen arvata laskemoona põhjal. Selle tulemusel kaitsevõime väheneb,” rääkis Herem ERR-ile.

Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ütles, et komisjoni ees oli Martin Helme leplikum ja ütles, et kokkulepitud taset riigikaitse kulude osas on võimalik siiski hoida ja kärpimine ilmtingimata ei ole vajalik.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.