Madis Päts Tallinna linnavalitsusele: koolilaste toidu kvaliteet ei ole kokkuhoiukoht

Vandeadvokaat Madis Päts FOTO: SCANPIX/ ELMO RIIG/ SAKALA

Tallinna Reaalkooli hoolekogu liikme Madis Pätsi sõnul on Tallinna koolide toitlustajad sunnitud linnavalitsuste otsuste tõttu tegema järeleandmisi koolitoidu kvaliteedis.

Tallinna lapsevanemad on järjest rohkem huvitatud koolitoiduga seotud teemadest. Teema on seega sageli arutluse all koolide hoolekogude ja lastevanemate koosolekutel. Ikka tõusetub küsimus koolitoidu kvaliteedist.

Ootused koolitoidule kasvavad. Koolitoitlustamise kaudu saab ühiskond ju mõju avaldada ka laste toitumisharjumustele ja tervislikuma eluhoiaku kujundamisele. Samas on Tallinna koolitoitlustajad sunnitud rahanappuse tõttu tegema järeleandmisi koolitoidu kvaliteedis. Nii on vähendatud koolitoidus sisalduva liha ja piima koguseid. Järjest rohkem kasutatakse välismaiseid puu- ja juurvilju ning muud madalama kvaliteediga (odavamat) toorainet. Eksisteerib ka tendents üleminekuks kahele supipäevale nädalas, et toitlustaja ots otsaga kokku tuleks.

Tallinna Linnavalitsus kehtestas viis aastat tagasi õpilaste koolilõuna maksumuseks 1,34 eurot päevas. Summa sisaldab ka käibemaksu 20%. See hind on nüüdseks muutumatuna püsinud ligemale viis aastat. Samal ajal on märkimisväärselt kasvanud toidukaupade hinnad ja tööjõukulud. Seetõttu tervitasid lapsevanemad ja koolide toitlustajad 2018. aastast kehtima hakanud otsust, mille kohaselt riik suurendas mõnevõrra lapse kohta päevas eraldatavat toiduraha. Kahjuks kasutas Tallinn seda ettekäändena samaaegselt omapoolse panuse vähendamiseks. Nii jõudsime Tallinnas selleni, et vastavad riikliklikud jõupingutused nulliti. Surve koolitoidu rahastamise suurendamiseks aga tegelikult kasvab. Alternatiiviks on madaldada koolitoitlustamisele esitatavaid ootusi. Mida pikemaks see olukord venib, seda keerulisemaks kujuneb edaspidi Tallinnas koolitoidu hinna kooskõlla viimine reaalsete hinnatasemega. Keerulisemaks muutub ka koolitoidu kvaliteedi tagamine.

Eelmainitud põhjustel ja sooviga tagada Tallinna linnakoolides vähemalt praegust toitlustamise kvaliteeti,  saatsid 18 kooli hoolekogud selle aasta aprillis linnavalitsusele ettepaneku kaaluda võimalust suurendada linna eelarvest tulevat koolitoiduraha osa 26% võrra ehk 0,35 euro võrra koolilõuna kohta. Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi vastusest selgus aga, et linnavalitsus sellist ettepanekut ei toeta. Belobrovtsevi hinnangul puudub vajadus koolitoidu maksumuse tõstmiseks.

Nii ei toetanud Tallinna linnavalitsus ka linna 2019. a lisaeelarve vastavat muudatusettepanekut, osundades seejuures sellele, et 2017. a õnnestus koolitoitlustamise osas Tallinnas kokku hoida ligemale 700 000 eurot ja 2018. juba tervelt 990 000 eurot. Peamiselt tekkivat kokkuhoid koolitoidu vähenevast tarbimisest. Detailsemaid põhjuseid, millistes koolides ja miks koolitoidu tarbimine väheneb, linnavalitsus avaldanud ei ole. Eeldada võib, et üheks põhjuseks on koolitoidu alanev (kõikuv) kvaliteet.

Siinjuures väärib  märkimist see, et Tallinnas alates 01.01.2019. a kehtiva korra kohaselt on koolidel õigus kasutada koolitoitlustamiseks ettenähtud linnaeelarveliste vahendite ülejääki oma õpikeskkonna parandamiseks (nt õppevahendite ja -inventari soetamiseks ning ürituste korraldamiseks). Seega on linnavalitsus pakkunud niigi alarahastatud linnakoolidele võimaluse lisavahendite hankimiseks.

Kas selline lahendus aitab kuidagi kaasa linnakoolide toitlustamise kvaliteedi säilitamisele või tõstmisele, on muidugi kaheldav. Kõige olulisem küsimus ehk kas 1,34 euroga (sisaldab käibemaksu) on võimalik pakkuda täna ja homme Tallinna õpilastele kvaliteetset koolilõunat, on siiani vastuseta.

Arvamuslugu ilmus EPLi arvamusportaalis

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.