Esmaspäeval koalitsioonikõneluste järgsel pressikonverentsil tekkis terav vaidlus Isamaa peasekretäri Priit Sibula ja sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa vahel. Kanal 2 saade Reporter sõnastab sissejuhatuses, et sotsiaaldemokraatide tõttu jäi paika panemata eestikeelsele haridusele ülemineku tähtaeg.
Kui alushariduses on Isamaa, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid jõudnud kokkuleppele minna üle eestikeelsele õppele 2025. aastal siis põhihariduse küsimuses ei soovi sotsid konkreetseid tähtaegu paika panna.
Priit Sibula sõnul on Isamaa seisukoht, et eestikeelse hariduse küsimuses on vaja konkreetsust ja selgeid tähtaegu. “Viimased 30 aastat on kõlanud jutt sellest, et Eestis pole piisavalt õpetajaid, õppematerjale ja vahendeid üleminekuks. Uues loodavas koalitsioonis sellist käsitlust lubada ei tohi,” kirjutab Sibul.
“Kogemus näitab, et vajalikud investeeringud tehakse siis kui silme ees on selge siht ja tähtaeg. Muidugi on oluline, et leiaksime eelarves vajalikud vahendid õpetajate järelkasvuks ja palgalisaks. Samas tuleb seaduses sätestada konkreetsed ülemineku aastad ja paika panna mõõdikud. Olgem nõudlikud ja siis saabuvad ka tulemused,” lisas ta.
“Selleks, et motiveerida õpetajaid ka minema teistesse Eesti piirkondadesse paneme peale rahalise motivatsiooni ja suurendame õpetajate riiklikku tellimust,” ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev.
Põhihariduse puhul on Reformierakond ja Isamaa teinud ettepaneku alustada eestikeelsele haridusele üleminekut 2024-2025 õppeaastal, kuid sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets luges eilsel pressikonverentsil ette mitmeid põhjuseid, miks konkreetset tähtaega paika panna ei ole mõtet.
See, kas kolm erakonda jõuavad omavahel eestikeelse hariduse küsimuses kokkuleppele, selgub loodetavasti juunikuu jooksul.
