Reinsalu tahab kassetitasuks maksta 2 miljonit aastas

Justiitsminister Urmas Reinsalu FOTO: Eesti Uudised

ERR-i andmetel tegi justiitsminister Urmas Reinsalu valitsuskabinetile ettepaneku laiendada seadmete ringi, mille pealt arvestatakse autoritele tühja kasseti kompensatsiooni, ning maksta kassetitasuks 2 miljonit eurot aastas riigieelarvest.

Reinsalu ettepaneku järgi laiendataks seadmete ringi, mille põhjal tasu arvestataks ning aastatel 2020-2022 makstaks loomeinimeste esindusühingutele ja erialaliitudele kompensatsiooniks 2 miljonit eurot aastas, kirjutab rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Justiitsministeeriumis ette valmistatud memorandumi järgi asendatakse senine lõivupõhine süsteem riigieelarvest finantseeritavaga. Hüvitise suuruse arvutamisel arvestataks nii seda, kui palju ja milliseid seadmeid Eesti inimesed kasutavad kui ka teiste Euroopa Liidu riikide praktikat, vahendab ERR.

Uue süsteemi järgi hõlmaks skeem lisaks kassettidele, plaatidele, kõvaketastele ja muule taolisele ka nii tava-, süle- kui tahvelarvuteid, samuti salvestusfunktsiooniga TV-vastuvõtjaid ja mobiiltelefone. Ministeeriumi hinnangul kajastab taoline täiendus tänapäeval enimkasutatavaid seadmeid ja kandjaid, mida isiklikuks otstarbeks koopiate tegemisel kasutatakse.

“Seetõttu oleks ka õiglane, kui riigieelarvest eraldataks autoritele ja kaasnevate õiguste omajatele just õiglane hüvitise summa ehk 2 miljonit eurot,” seisab ERR-i teatel memorandumis. Ühtlasi leiab ministeerium, et see väldiks edasisi kahju hüvitamise nõudeid riigi vastu.

Üheksa autorikaitseorganisatsiooni teatasid septembris, et nõuavad riigilt aastate 2014–2017 eest niinimetatud tühja kasseti tasuga seoses kokku 42 miljonit eurot ning pöörduvad selleks riigikohtusse.

Kokku nõuavad organisatsioonid riigikohtus 42,1 miljonit eurot, sellest 37,9 miljonit moodustab saamata jäänud tulu ja 4,2 miljonit eurot tekkinud viivis.

Autorikaitsjad tuginevad riigikohtu märtsikuisele otsusele, mille järgi peab riik autorikaitsjatele maksma 80 000 eurot aastate aastate 2010 kuni 2013 saamata jäänud tulu eest. Vaidlus seisneb selles, et valitsus pole aastast 2006 kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt niinimetatud tühja kasseti tasu arvestatakse.

Justiitsministeerium on varasemalt hinnanud, et tühja kasseti tasu eest võiks sel perioodil hüvitada 400 000 eurot. Just nii suur oli hüvitis perioodi 2010–2013 eest. Võimaliku hüvitise suurus sõltub sellest, milliste andmekandjate eest on ühingutel õigus tühja kasseti tasu saada.

Kui lähtuda ringkonnakohtu 31. oktoobri otsuse metoodikast, siis on õigustatud hüvitiseks ligi 320 000 eurot, kuid kui kassetitasu tuleks maksta ka nutitelefonide ning süle- ja lauaarvutite eest, siis võib õigustatud hüvitis olla justiitsministeeriumi hinnangul üle 3 miljoni euro.

Autorikaitsjates septembrikuise taotluse kohaselt peaks sellesse loetelusse lisama tahvelarvutid, sülearvutid, lauaarvutid, kõvakettad, CD ja DVD kirjutajad, mobiiltelefonid, audio- või meediapleierid, DVD, HD-DVD ja BD-salvestajad, välised kõvakettad, USB-mälupulgad, kõvakettaga videotuunerid, salvestavad digiboksid ja nutitelerid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga