PRN01:ERAKONDADE ‹HINEMINE : PƒRNU, EESTI, 04JUN06- Res Publica ¸ldkogu P‰rnu Kontserdimajas. H‰‰letamine ul/Foto URMAS LUIK PƒRNU POSTIMEES

Autor: Kalle Muuli

Koos valitsusläbirääkimistega alustas Res Publica Reformierakonnaga ka ühinemisläbirääkimisi. Peaminister Juhan Parts lootis luua suure parempoolse koonderakonna. Parteide ühendamise kavatsuste protokollile kirjutati 13. jaanuaril 2004 alla Tallinnas Kolme Õe hotellis, aga ametlikult ei teadnud sellest plaanist midagi isegi Reformierakonna volikogu. Pärast eelleppe allkirjastamist toetas Res Publica juhtkond Siim Kallase kandidatuuri Euroopa Komisjoni voliniku kohale.

Ent juba õige pea sai rahva palav armastus uue poliitika vastu korraga otsa ja maad võttis kibe pettumus. 2004. aasta sügisel, kõigest poolteist aastat pärast triumfi riigikogu valimistel, oli Res Publicat jäänud toetama vaid 6 protsenti valijaid. Reformierakonna maine seevastu lõi rekordeid. Niisuguses olukorras ei suutnud või ei tahtnud Reformierakonna juhid oma erakonnakaaslastele ära seletada vajadust ühineda madalaseisus oleva valitsuspartneriga.

Euroopa komisjoni asepresidendiks läinud Siim Kallase asemel Reformierakonda juhtima asunud Andrus Ansip ei soovinud oma eelkäija lepetest enam midagi kuulda. 21. märtsil 2005 toetas Reformierakond riigikogus umbusaldusavaldust justiitsminister Ken-Marti Vaheri vastu ja kolm päeva hiljem, 24. märtsil 2005 astus Juhan Parts peaministriametist tagasi. Reformierakond sai oma tahtmise, Andrus Ansip pani koos Keskerakonna ja Rahvaliiduga kokku oma esimese valitsuse, ministriks said ka Edgar Savisaar ja Villu Reiljan.

Res Publica langes opositsiooni ja liitus 2006. aasta suvel hoopis Isamaaga, ühenderakond sai nimeks Isamaa ja Res Publica Liit.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.