Reformierakonna juhatus kiitis heaks riigikogu valimiste programmi julgeolekupeatüki, kus lubatakse kahekordistada liitlaste arvu Eestis, tõsta kaitsekulutusi ning panustada täiendavalt kaitseväe uutesse võimekustesse. Reformierakonna otsus tuleb pärast kaitseminister Jüri Luige ja erakonna Isamaa ettepanekut tõsta kaitsekulutused 2,5 protsendile SKP-st. Jüri Luige sõnul nõuaks näiteks uus keskmaaõhutõrjesüsteem 300 miljoni eurost investeeringut, mida pole praegusest eelarvest võtta ning uute võimekuste tekitamiseks on vaja tõsta ka kaitsekulutusi.
Kaja Kallase sõnul on Eesti julgeolek on Reformierakonna jaoks vaieldamatu prioriteet. “Eesti ei ole sild ida ja lääne vahel, oleme osa läänest ning tugevad liitlassuhted NATO-s ning partnerlus Euroopa Liidus on meile elulise tähtsusega. Lisaks liitlassuhete väärtustamisele peame oluliseks panustada ka iseseisva laiapindse kaitsevõime tugevdamisse ning inimeste teadlikkusse hübriidohtudest.”
“Aastatel 2014-2016 langetasime NATO tasandil otsused, mis on Eestisse toonud enam kui tuhat meie liitlasriikide kaitseväelast. See on selge signaal kaljukindlatest liitlassuhetest ning väga tugev heidutus võimalikele vastastele. Oleme seisukohal, et liitlaste kohalolekut tuleb veelgi suurendada, muutes sealhulgas püsivaks õhuturbe Ämarist ning tugevdades liitlaste abiga teisi olulisi võimeid. Kõik liitlaste kohalolekuga seotud kulud tuleb eraldada lisaks kahe protsendi tasemele SKT-st,” selgitas programmitoimkonnas julgeolekupeatüki koostamist juhtinud Taavi Rõivas.
“Samuti tuleb kooskõlas riigikaitse arengukavaga arendada edasi meie iseseisvat kaitsevõimet, investeerides kaitseväe täiendavatesse võimekustesse nagu näiteks keskmaa õhutõrje ja rannakaitse,” ütles erukindral Ants Laaneots. “Näeme ette, et lähiaastatel on meie kaitsekulutused kindlasti 2,2 protsenti SKT-st, aga see number võib tõusta ka üle 2,5 protsendi. Oluline on see, et lähtuda tuleb sisulistest vajadustest, mitte kunstlikult seatud protsendist,” märkis Laaneots. Veel 2014. aastal ütles Ants Laaneots, et USA vägede toomine Eestisse tekitaks väga suuri pingeid ja vastasseisu Venemaa ja NATO vahel ega tooks ka midagi head Eestile. «Selles mõttes on paigutamine ilmselt ebasoovitav ja olen 99 protsenti kindel, et USA seda ka kunagi ei tee.
Kaitsekulutuste tõstmine on väga delikaatne teema ja see ei peaks olema selleks, mida valimisteks lipuks tõsta. Kuni kaitsekulutuste olemasolevaid vahendeid on kasutatud kehvasti, väljaõppe sisuline pool ja tahe seda paremaks muuta on puudulik, hanked on küsitavad – tuleks panustada eelkõige olemasoleva efektiivsuse tõstmisele.