Rahvastikuminister: Perede turvatunnet suurendavad seadusemuudatused plaanitakse vastu võtta juba juunis

Rahvastikuminister Riina Solman. Foto: Siim Solman

Rahvastikuminister Riina Solman esitas eile Riigikogu sotsiaalkomisjonile perehüvitiste seaduse muutmise ettepanekud, mis plaanitakse vastu võtta juba selle kuu jooksul. Ettepanekutega viiakse vanemahüvitise maksmine laste järjestikuse sünni puhul samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega, mis tähendab, et eelmise lapsega määratud suuruses vanemahüvitise saamise õigus pikeneb seniselt 2,5 aastalt kolme aastani. Samuti lühendatakse märkimisväärselt elatisabi ooteperioodi.

Riina Solman saatis eile Riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepanekud, mis plaanitakse liita juba menetluses oleva perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (185 SE).

„Olen viimastel kuudel saanud lapsevanematelt rohkelt pöördumisi, kus pere on kehtiva regulatsiooni ja praeguse viirusest tingitud koondamiste ning töötasu vähendamiste koosmõjus majanduslikult raskesse olukorda sattumas. Isamaa fraktsiooni toetusel üritame enne suve heaks kiita muudatused, mis aitavad suurendada Eesti perede kindlustunnet,“ ütles Solman

Muudatustega pikendatakse järjestikuste sündide perioodi, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. „See kindlustab perede majandusliku toimetulek laste järjestikuse sünni korral ning aitab ära hoida soovitud sündide edasilükkamist,“ kirjeldas Solman muudatuste eesmärki.

Kui praegu kulub esimese täitemenetlusaegse elatisabi makse kättesaamiseks kuni kuus kuud  siis seadusemuudatustega kiirendatakse märkimisväärselt ka elatisabi väljamaksmist. „Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning vähendada sellega üksikvanemate ja nende laste vaesusriski. Eelnõuga lühendame elatisabi ooteaega kolme kuu võrra. Praegusel majanduslikult ebakindlal ajal on elatist saama õigustatud lapsele ja tema vanemale sellest palju abi, kui elatisabi on võimalik saada juba kolm kuud varem,“ märkis Solman.

„Riik on kindlasti tugevam osapool, kes saab üksinda last kasvatavat vanemat toetada ning ise elatise maksmisest kõrvale hoidujalt vajaliku summa sisse nõuda,“ lisas Solman.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga