Helir-Valdor Seeder Vabadussõja relvarahust: tegemist oli võidu algusega

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Täna, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva ennelõunal tähistati seda murrangulist sündmust vaikuseminutiga ning mälestati üheskoos Eesti vabaduse eest langenuid vedurivilede ja laevapasunate helinaga. 102 aastat tagasi hakkas kehtima Vabadussõja kauaoodatud relvarahu.

“Rohkem kui sada aastat tagasi 3. jaanuaril 1920 vaikisid relvad. Lõppesid rindeteated langenutest ja haavatutest, purustustest-hävitustest. Enam polnud vajadust tõrjuda Eesti pinnalt anastajaid välja,” meenutas aset leidnud sündmusi Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kelle sõnul polnud see siiski veel võit, kuid kahtlemata oli tegemist võidu algusega.

“Algas aeg, kui relvade asemel võeti kätte tööriistad, et elu üles ehitada. See tähendab turvalist, inimväärilist, jõukat ja kestlikku ühiskonda, milles me ka tänapäeval elame,” lisas ta. “Igavene au kodumaa eest langenutele! Elagu Eesti, me isamaa!”

Praegu kaitsevad Isamaa esimehe sõnul Eesti rahu ja vabadust kaitseväelased ka kaugel väljaspool Eestit, mida on paljudel raske mõista: “Maailm muutub üha keerulisemaks ja iseseisvuse tagamine järjest rahvusvahelisemaks.”

Pikaajaline traditsioon

102 aastat tagasi lõppes Vabadussõja relvarahuga otsene Vabadussõja sõjategevus ning Nõukogude Venemaaga peetud Tartu rahuläbirääkimistel jõuti vaherahu sõlmimiseni 31. detsembril 1919.

Kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

1920ndatel aastatel sai alguse traditsioon, et iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 peetakse relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest. 3. jaanuar on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, samuti võivad seda võivad teha ka kõik teised.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat, kellest hukkus kokku 5540 sõdurit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.