Riigikogu rahanduskomisjon vaatas 27. aprillil peetud videoistungitel läbi lisaeelarvega kavandatud toetusmeetmed ja nende rakendamise tingimused.
Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka (Isamaa) sõnul on lisaeelarve kaudu toetusteks eraldatavate vahendite maht suur, mistõttu tuleb tagada, et vahendite kasutamine ja eraldamine oleks selge, läbipaistev ja võrdsetel alustel ning avalikkusele ka arusaadav.
„Samuti peab olema kindel, et vahendeid kasutatakse just lisaeelarvega ette nähtud eesmärgil ja ulatuses,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et riik soovib aidata isikuid, kes on olnud maksukuulekad. „Seetõttu makstakse toetust üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad enne 2020. aasta 12. märtsi või on need ajatatud. Samuti ei tohi taotlejal olla tähtpäevaks esitamata maksudeklaratsioone ega majandusaasta aruanded.“
Kokk märkis, et üle vaadatakse kõik erinevate meetmete tingimused. MES-i toetused on mõeldud kõigile maaltegutsevatele ettevõtetele. EAS-i toetused mikro- ja väikeettevõtetele, turismisektoris tegutsevatele majutusettevõtetele, toitlustus-, reisi- ja püsiatraktsioone pakkuvatele ettevõtjatele ning turismiteenuse pakkujatele.
KredEx-i kaudu toetatakse ettevõtete rekapitaliseerimist, kus eelistatakse TOP 50 kõige suuremate tööjõumaksudega ettevõtteid, kelle käibest vähemalt 10 protsenti moodustub eksport. Samuti toetatakse eelkõige maapiirkondades korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimist ning lagunenud objektide lammutust. Kohalikud omavalitsused saavad täiendava lisaraha kohalike teede hoiu ja uute investeeringute toetuseks.
Lisaeelarve näeb ette rahalised vahendid eriolukorraga kaasnevate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks.
