Riigikogu rahanduskomisjoni 26. oktoobril peetud kohtumisel eelarvenõukoguga oli keskne kõneaine majandusprognoos, riigieelarve strateegia, koroonakriisist tulenev eelarve suur defitsiit ja selle vähendamise perspektiiv.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) tõdes, et eelarvedefitsiit on käesoleval aastal langenud tugevasti allapoole, mis ei ole ainult Eestit saatev suund, vaid see iseloomustab ka kõigi Euroopa Liidu riikide majandust. „Kui riigi eelarvestrateegia järgi on Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk sellel aastal umbes 6,6 – 6,7 protsenti, siis edasine suund on viia selle järk-järgulisele vähendamisele, et aastaks 2024 oleks defitsiit ettenähtud normi piires,“ ütles Kokk. „Eesti riigivõlg on jätkuvalt ka järgmisel aastal Euroopa Liidu madalaim.
Eesti riigi võlataseme kasv on tingitud eelkõige riigipoolsest kriisiabist, millega toetati ja toetatakse kriisiajal meie ettevõtteid, inimesi ja kogu majandust. Kokk lisas, et valitsus ei ole seadnud arvulist eesmärki puudujäägi suurusele sel ja järgmisel aastal, mil eelarvereeglite järgimine on Euroopa Liidus ajutiselt peatatud.
Eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa hinnangul on tähtis, et ettevaates viiakse valitsussektori kulud paremasse kooskõlla oodatavate tuludega ja majanduse toetamine suuremahulise eelarvepuudujäägiga jääb vaid kriisiaja meetmeks. Laenurahaga jooksvate kulude katmine pole kriisijärgsel ajal otstarbekas ega pikaajaliselt jätkusuutlik.
