Eesti Pank langetas Eesti tänavuse aasta majanduskasvu prognoosi 0,7 protsendipunkti võrra 3,5 protsendile, kuid suurendas 2019. aasta prognoosi 0,5 protsendipunkti võrra 3,6 protsendini.
Majanduskasvu aeglustumine on loomulik, sest vabu tootmisressursse, mille arvelt kasvada, on jäänud vähemaks ja investeeringustatistika näitab, et uut tootmisvõimsust tekib juurde pigem tagasihoidlikult. Investeeringute vähesust on seni aidanud korvata hõive suurenemine, mis on saanud võimalikuks tänu viimaste aastate netosisserändele, tööealise elanikkonna ajutisele suurenemisele ja aktiivsemale tööjõus osalemisele, kuid nende soodne mõju väheneb, märgib Eesti Pank.
Eesti Panga juunikuise prognoosi kohaselt on Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu jooksevhindades 24,8 miljardit eurot ning seejuures on SKP reaalkasv 3,5 protsenti. Veel detsembris prognoosis keskpank Eesti tänavuseks majanduskasvuks 4,2 protsenti, selgub Eesti Panga majandusprognoosist aastateks 2018 kuni 2020.
Tuleval aastal kasvab Eesti SKP prognoosi kohaselt 3,6 protsenti ning on jooksevhindades 26,57 miljardit eurot. Detsembris prognoosis Eesti Pank 2019. aasta majanduskasvuks 3,1 protsenti. 2020. aastaks prognoosib pank 2,5-protsendilist reaalkasvu, mida on 0,2 protsendipunkti vähem kui detsembri prognoosis.
Ettevõtete investeeringukulutuste suhe lisandväärtusesse on viimasel kolmel aastal jäänud kriisiaegsele tasemele, mis jääb Euroopa Liidu riikide keskmisele alla, märgib keskpank ülevaates. Ka välisinvesteeringute jaoks on Eesti jäänud pigem väheatraktiivseks. Eeldusel, et rahastamistingimused püsivad soodsad ning arvestades, et edukad ärimudelid nõuavad investeeringuid uude tehnoloogiasse, seda eriti tööjõupuuduse tingimustes, peaks kapitalisoetus kahel järgmisel aastal hoo sisse saama, kuid väljavaade selleks on ebakindel.
Keskmine brutokuupalk suureneb tänavu 7 protsenti 1302 euroni, järgmisel aastal 6,4 protsenti 1385 euroni ja ülejärgmisel aastal 5,9 protsenti 1468 euroni.
Kuigi majanduskasv on aeglustumas, ületab majanduse maht Eesti Panga hinnangul ka veel järgmisel kahel aastal oma jõukohast taset. Kuna osa majanduskasvust on põhjustatud suuremast nõudlusest, mitte aga tootmisvõimsuse juurdekasvust, jääb majandus ajutiselt ülepaisutatuks. Ettevõtted ei suuda kasvatada tootmismahtu püsivalt samas tempos nõudlusega ja prognoosiperioodi lõpuks kasv aeglustub.
Tarbijahinnaindeks suureneb tänavu keskpanga prognoosi järgi 2,8 protsenti, 2019. aastal 2,5 protsenti ja 2020. aastal 1,9 protsenti.
Töötuse määraks prognoosib keskpank tänavuseks 6,9 protsenti, tulevaks aastaks 8 protsenti ja 2020. aastaks 8,2 protsenti. Koos töötuse kiirema kasvuga väheneb Eesti Panga hinnangul tööhõive varasemast kiiremini. Tänavu väheneb hõive 0,1 protsenti, järgmisel aastal 0,4 protsenti ja ülejärgmisel aastal 0,1 protsenti.
Keskmine brutokuupalk suureneb tänavu 7 protsenti 1302 euroni, järgmisel aastal 6,4 protsenti 1385 euroni ja ülejärgmisel aastal 5,9 protsenti 1468 euroni.
Ettevõtted ja kodumajapidamised on majandusolude halvenemise eest varasemast paremini kaitstud
Keskpanga hinnangul on varasemast suurem oht, et majanduskasv aeglustub ootamatute sündmuste tõttu prognoositust kiiremini. See võib alguse saada kaubandustingimuste halvenemisest ja tagasilöökidest välisturgudel, kus väljavaade on muutunud ebakindlamaks. Kaubandustõkete ähvardused on osaliselt juba teoks saanud ja see on suurendanud tõenäosust, et jõujoonte paikapanek jätkub ning võib maa-ilmamajanduse kulgu oluliselt muuta.
Kuid ettevõtted ja kodumajapidamised on majandusolude halvenemise eest varasemast paremini kaitstud, hindab Eesti Pank. Isegi kui majandust peaks tabama ootamatud tagasilöögid, on nii ettevõtted kui ka kodu-majapidamised selleks paremini ette valmistunud, sest varasematel aastatel on kogutud sääste ning võlakoormus on väiksem.
