Peapiiskop Urmas Viilma: „Kuidas on võimalik, et arusaamine abielu tähendusest muutub päevapealt?“

EELK peapiiskop Urmas Viilma on seisukohal, et ühiskond vajab hetkel abielu ja kooselu teemal rahunemist, mitte ülekuumenemist. Foto: EELK arhiiv

EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutab ühismeedias, et uudis sellest, kuidas rida keskerakondlasi on ühes sotsiaaldemokraatidega algatanud eelnõu, millega soovitakse võrdsustada kooselulepingu sõlminud inimeste kooselu abieluga, tekitab mitmeid küsimusi.

„Olen elu jooksul näinud nii mõnelgi korral, kuidas inimese arusaamised ja tõekspidamised võivad ajapikku muutuda erinevate argumentide ära kuulamise, elukogemuse kasvamise, usulise ärkamise või muude „silmiavavate“ asjaolude tõttu. Küllap on minu endagagi juhtunud mõne küsimuse osas sarnaselt. Reeglina on sellised muutumised siiski pikema protsessi, mõne uurimistöö, enesereflektsiooni või ka palvetamise tulemus. Mõned nimetavad seda ka kasvamiseks, arenemiseks või küpsemiseks. Harva tabab selline taipamise muutumine „välguna taevast“.

Lugedes (15.01.2021) uudist selle kohta, kuidas rida keskerakondlasi on algatanud 13. jaanuaril koos sotsiaaldemokraatidega eelnõu, millega soovitakse võrdsustada kooselulepingu sõlminud inimeste kooselu abieluga, tekkis mul küll rida küsimusi. Kuidas on võimalik, et need Keskerakonna saadikud, kes olid veel päev varem valmis toetama rahvahääletuse läbiviimiseks esitatud eelnõu traditsioonilise abielu kindlustamiseks, tegid üle öö 180-kraadise „arenguhüppe“ ümber oma telje ja algatasid sisuliselt vastupidise sisuga eelnõu?

Abielu ja kooselu on mõlemat käsitletud seni avalikes diskussioonides põhimõtteliste või maailmavaateliste küsimustena. Ka eraelulises mõttes tähistab kindlasse paarisuhtesse astumine inimeste teatud põhimõtteid. Järelikult on sellest, millisena inimene mõistab traditsioonilist abielu, sõltunud ka inimese suhtumine samasooliste inimeste kooselusse. See ei saa olla ühel päeval üks ja järgmisel teine. Muidu ei oleks tegemist enam ei maailmavaatelise ega põhimõttelise erinevusega.

Arvestades seda, et Keskerakonna fraktsioon oli ise üks abielureferendumi läbiviimise eelnõu algatajatest, võiks eeldada, et selle fraktsiooni liikmed ei pidanud traditsioonilist abielu maailmavaateliselt ja sisuliselt samatähenduslikuks samasooliste inimeste vahel sõlmitud kooseluga. Need olid vähemalt mõned päevad tagasi Keskerakonna fraktsiooni liikmete jaoks veel põhimõtteliselt erinevad paarisuhted.

Rida uuele eelnõule alla kirjutanud keskerakondlasi koges ilmselt 13. jaanuari ööl midagi „valgustatuse“ sarnast.

See, et poliitikas tuleb teha kompromisse ja vajadusel korrigeerida varasemaid seisukohavõtte, ei ole kellelegi uudis. Kuidas on aga võimalik, et arusaamine abielu tähendusest muutub päevapealt? Ja seda mitte seetõttu, et inimesed oleks läbi töötanud rea vastavasisulisi artikleid ja raamatuid, kuulanud ära erinevate asjatundjate ja mõtlejate ettekanded ja sõnavõtud, mille järel oleks teatanud oma meelemuutusest või tõe tundmisele tulemisest.

Rida uuele eelnõule alla kirjutanud keskerakondlasi koges ilmselt 13. jaanuari ööl midagi „valgustatuse“ sarnast. Neile saabus koos Imre Sooääre initsieeritud eelnõuga taipamine, et samasooliste kooselu ja erisooliste abielu on tegelikult samasisulised ja -tähenduslikud liidud. Ainult nimetused on täiesti erinevad.

Mulle endale tundub küll, et neid keskerakondlasi ei tabanud ootamatu selgushoog, vaid Keskerakonna vastu esitatud korruptsioonisüüdistustest tingitud šokk, mis nende adekvaatsuse halvas. Ka hakkas neile terendama võimalus säilitada koalitsiooni vahetumise korral võim ja positsioon uues valitsusliidus, kui makstakse väikest „poliitilist lõivu“.

Ka täna puudub värske eelnõu esitajatest keskerakondlastel sellise seadusemuudatuse eelnõu algatamiseks ja toetamiseks valijate mandaat.

Ma väga loodan, et need inimesed saavad siiski vajaliku abi saabudes ja väikese aja möödudes sellest šokist üle. Ühtlasi tahan loota, et nad mõistavad, kui skisofreenilisena tundub kõrvaltvaatajale pilt, mis kujuneb, kus ühel pool on nende avaldatud valmisolek toetada mehe-naise traditsioonilist abielu ning teisel pool nende poolt antud allkiri eelnõule, millega samasooliste inimeste kooselu võrdsustatakse seaduse ees traditsioonilise mehe-naise abieluga.

Mulle endale meenub siinjuures 2014. aasta, mil üsna sarnase algatuse tulemusena ilmus Riigikogu menetlusse kooseluseadus, mida asus koheselt toetama suur hulk Riigikogu liikmeid, kes valimistel ei olnud andnud lubadust minna kooseluseadust vastu võtma. Neil ei olnud selleks valijate mandaati. Ka täna puudub värske eelnõu esitajatest keskerakondlastel sellise seadusemuudatuse eelnõu algatamiseks ja toetamiseks valijate mandaat. Olukorras, kus see eelnõu algatatakse koos opositsioonilise Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmetega, ei ole säärase seadusemuudatuse vastuvõtmine esindusdemokraatia põhimõtete seisukohast, kus poliitilist võimu teostab koalitsioon (või siis juba kõik Riigikogu fraktsioonid konsensuslikult), väga soliidne.

Loodan, et uus koalitsioon võtab siiski selles küsimuses hoo maha ja Keskerakond kutsub korrale ka oma fraktsiooni liikmed. Vastasel korral ei saabu abielureferendumi eelnõu maha hääletamise järgselt ühiskonnas mitte rahunemine ja pingete leevenemine, vaid väga valus „hingekeelte“ katkemine. Ühiskond vajab hetkel abielu ja kooselu teemal rahunemist, mitte ülekuumenemist. Laske ühiskonnal rahuneda!”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.