President Kersti Kaljulaid kuulutas välja lisaeelarve ja sellega seotud kobarseaduse

Kuu tagasi arutles president Kersti Kaljulaid Riigikogu fraktsioonide juhtidega kriisi mõjude leevenduseks menetluses olevat seaduste paketti. 17. aprillil kuulutas president riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse ja lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse välja. Foto: Presidendi kantselei

President Kersti Kaljulaid kuulutas 17. aprilli pärastlõunal välja kolmapäeval, 15. aprillil Riigikogus vastu võetud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse ja lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse ehk kroonviiruse levikuga seotud meetmed, teatab presidendi kantselei.

„Eesti elab teist kuud eriolukorras ning sellel on olulised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Meie majandus kannatab raskesti ennustataval määral. Kasvab tööpuudus ning kriisi kestust ja selle pikaajalist mõju eksportivatele ettevõtetele on keeruline hinnata.

Eesti majandus on saavutanud oma senised mahud ainult tänu ekspordivõimele, osalemisele Euroopa ühisturul ja globaalsetes tarneahelates. Seega ei saa üksnes riigi kulutuste kasvatamine olla alternatiivne võimalus hoida Eesti majanduse maht kriisieelsel tasemel. Pigem on praeguseks vastu võetud seaduste paketi näol tegemist meetmetega, mis aitavad kriisi üle elada, lootes peatsele taastumisele maailmamajanduses. Meetmetega, mis tagavad Eesti ettevõtetele parema stardikiirenduse kriisi lõppedes.

See abi peab vajajateni jõudma kiiresti. Sestap kuulutasin äsja välja Riigikogus kolmapäeval heaks kiidetud lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused. Valitsuse poolt välja pakutud sammud, mille Riigikogu on neis eelnõudes heaks kiitnud, on enamasti proportsionaalsed ja suunatud kriisi ohjamisele. Need on kooskõlas põhiseadusega,“ märgib president oma avalduses seaduse väljakuulutamisel.

President pidas vajalikuks juhtida tähelepanu kahele asjaolule

„Esiteks, kõikide energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine on meede, mille seotus kriisi vahetu haldamisega või kriisi mõjude leevendamisega jääb arusaamatuks. Kahtlemata on palju ettevõtteid, kellel odavam kütus aitab kriisis paremini toime tulla, kuid sihitud toetustega sama eesmärgi saavutamine ei sunniks Eestit tegema kompromisse pikaajalise eesmärgiga, milleks on olnud energiasäästliku majandusmudeli poole liikumine. Üldiste suuremahuliste aktsiisilangetustega väheneb motivatsioon näiteks investeerida eluasemete soojustamisse, minna üle säästlikematele sõiduvahenditele jpm. Madalam energiaaktsiis ei aita kaasa rohepöördele, samas kui suur osa riike püüab kriisist väljumise meetmetega toetada üksiti ka kliimapööret.

Teiseks, valitud tee pensioni II samba maksete peatamiseks ja selle hilisemaks kompenseerimiseks koos vahepealse tootluse hüvitamisega võib riigieelarvele kaasa tuua prognoosimatu mõju. See, et pensionikogujatele võimalik saamata jäänud tulu hiljem kompenseeritakse, on iseenesest positiivne. Samas jääb arusaamatuks, miks on riik valmis sisuliselt laenama raha pensionikogujatelt teadmata intressimääraga olukorras, kus riigil on täna tänu aastakümneid aetud vastutustundlikule eelarvepoliitikale ja kuulumisele euroalasse võimalik eelarvesse raha kaasata muudest allikatest väga soodsate ja fikseeritud intressimääradega. Riik võtab selle sammuga asjatu eelarvelise riski.“

Vabariigi president kuulutas oma otsusega välja vabariigi valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse (171 SE) ja riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed (169 SE).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.