29. oktoobril toimunud Põlva vallavolikogu istungil plahvatas omamoodi pomm. Selle süütenööri läitis vallavolikogu liige Anti Rüütli, kes läkitas vallavanemale ja volikogu esimehele kirjaliku küsimuse oma kodukülas Kiumas pooljuhuslikult ilmsiks tulnud maadevahetuse tagamaade kohta.
Volikogu liige, kes on ühtlasi ka Põlva valla Kiuma külavanem, märkis küsimust esitades, et ühel sealsel ja tema teada vallale kuuluval kinnistul tehti hiljuti raiet ning külavanemana asja lähemalt uurides selgus talle, et tegemist polegi enam omavalitsusele kuuluva kinnistuga, vaid see on vahetatud kohaliku kogudusega Põlva kesklinnas asuva maatüki vastu, millele vallavalitsus soovib rajada uut vallamaja. Seepärast tundiski rahvasaadik huvi, kas kinnisasja müük (vahetus) väärtusega – tema hinnangul – üle 50 000 euro ei peaks mitte olema volikogu teema või vähemalt võiks sellest volikogu informeerida?
Vallamaja ehitus on kirgi kütnud aastaid
Uue vallamaja ehituse teemal on Põlvas kembeldud aastaid ning nüüd on jõutud ka selleni, et välja on kuulutatud riigihange, mille lühikirjeldus ütleb järgmist: „Riigihanke esemeks on Põlva Vallavalitsuse administratiivhoone projekteerimine eskiis-, eel- ja tööprojekti mahus (sh mudelprojekteerimine BIM-is) ehitusloa taotlemine, ning projekteerija autorijärelevalve teostamine ehitustööde käigus.“
Seega saaks töö alata, kuid eespoolt tõstatud küsimusega kaasnevad omakorda küsimused. Korraks ajas tagasi minnes tuleb selgitada, mis põhjusel maadevahetus üldse aset leidis. Hakatuseks soovis omavalitsus kirikult maad osta, aga koguduse vastus oli eitav. Koguduse õpetaja Toomas Nigola sõnas vastuseks Eesti Uudiste küsimusele, et kirikule on kinnisvara omamise eesmärk toetada koguduste toimimise jätkusuutlikkust läbi sajandite. „Sestap ei olda huvitatud kinnisvara müümisest, vaid jooksvat tulu tootvalt, näiteks hoonestusõigusega välja rentimisest,“ selgitas Nigola.
Seejärel sooviski Põlva Vallavalitsus volikogult nõusolekut uue vallamaja ehituseks kiriku maale hoonestusõigusega, kuid koalitsioon lõhenes ja opositsioon suutis teema prügikasti lükata. Põnevust lisab seejuures fakt, et kuigi vallavanem Georg Pelisaar kinnitas vallavalitsuse eelnõu hoonestuseõiguse seadmiseks, polnud ta ise sellega väidetavalt päri. Vähemalt nii ta eile volikogu ees väitis.
Kuna kirik polnud nõus kesklinnas asuva maatüki müügiga ning volikogu omakorda hoonestusõigusega, pakkus vallavalitsus alternatiivina välja võimaluse maad vahetada. Sellega oli teine osapool pärast põhjalikke arutelusid lõpuks nõus ning tänavu sügisel maadevahetuse leping notari juures ka allkirjastati.
Kirikuõpetaja Nigola sõnul nõustus kogudus valla pakkumisega maade vahetamiseks teadmisega, et vahetatavad maatükid on kummaltki poolt enam-vähem võrdse väärtusega. Koguduse nõukogu ei olnud tema sõnul tehingu suhtes kaugeltki üksmeelne, kuna valla pakutavat metsa vaatamas käies jäi silma palju tormimurdu ja muud risu, mille korrastamisega kardeti palju tüli. Siiski otsustati koguduse nõukogus toimunud hääletusel vallale vastu tulla ja maadevahetusega nõustuda, et mitte saada Põlva kesklinna arengu takistajaks. Et vallalt kesklinna maatüki eest vastu saadud mets on suuresti raieküps, selgus kogudusele alles tagantjärele. Metsa majandamisest saadavat raha kavandatakse tema sõnul kasutada nii kirikuhoone remonditööde eest tasumiseks kui ka kirikusse videoülekannete tegemise võimaluste loomiseks, mille järele praegusel ajal on tuntav vajadus. Loomulikult ka uue metsa istutamiseks, et saja aasta pärast oleks samuti, mille eest tolle aja kulusid katta.
Vallavolinikud on häiritud usalduse puudumisest
Nüüd aga leiavad osad rahvasaadikud, et vallavaraga käidi ebakorrektselt ümber.
„Nörritav oli kuulda vallavanem Georg Pelisaare väidet, et üle kaheksa hektari suurune kinnistu, millest 2,66 hektarit moodustab täisküps männik ja ülejäänud haritud põllumaa, maksab vähem kui 30 tuhat eurot. Tundub, et vallavalitsusel poole vähimatki arusaamist elust ja olust Põlva vallas. Samuti ei päde vallavanema väide, et antud teemat polnud vaja volikogusse tuua, kuna tegemist oli maade vahetusega ja sellesisulist teemat pole vallvara käsutamise korras käsitletud,“ ütleb Põlva vallavolikogu Isamaa fraktsiooni esimees Arne Tilk, kes leiab, et valla tegevjuhtkond on käitunud näotult ja nihverdanud kõrvale kohustusest olulisi küsimusi kooskõlastada oma tööandja, rahva valitud vallavolikoguga.
„Tehing ei pruugi sisuliselt olla vale, aga sellele ei hakkagi praegu hinnangut andma. Võimalik, et see oleks ka volikogus vähemalt koalitsiooni häältega toetuse pälvinud, kui vallavanem ja vallavalitsus oleksid julgenud sellega volikogu ette tulla. Miks siis volikogust mööda mindi (arvatavasti siiski kõigi koalitsioonipartnerite “siseringi” teadmisel)? Kas tõesti on nii, et valla tegevjuhid ei usalda oma tööandjat? Kui see tõesti nii on, siis mis saab edasi?“ esitab Tilk õigustatud küsimuse.
Töösuhetes on tavaks, et kui töötaja kaotab tööandja usalduse, siis tööleping lõpetatakse. Praegusel juhul on tööandja (vallavolikogu) ilmselt kaotanud töötaja (vallavanema ja vallavalitsuse) usalduse ja vastupidi ka. Kui vallavanem ei julge oma poliitikale küsida vallavolikogu toetust, siis on see ju ilmne märk vastastikkusest usalduse puudumisest.
