Seoses soojatrassi ehitusega Otepää linnas toimuvad Otepääl arheoloogilised väljakaevamised. Soojatrassi panekuga Tartu maanteel asuvatele mitmetele objektidele, tuli tööde teostamiseks minna üle maantee ääres asuva keskaegse kalmistu. Kaevandustööde käigus satuti peale keskaegsetele matmispaikadele.
Otepää vallavanem Jaanus Barkala märkis, et väljakaevamised on taaskord hea võimalus saada Otepää ajaloo kohta uut informatsiooni, kuna kaevamiste käigus kirjutatakse Otepää ajalukku taas üks peatükk juurde.
Arheoloogilisi väljakaevamistöid teostavad Tartu Ülikooli arheoloogid. Kaevamistööde juht, Tartu Ülikooli luu-uurija Martin Malve ütles, et kalmistul on toimunud ridamisi erinevaid mullatöid 19.-20.sajandil, samuti on 20.sajandil ehitatud maju, mis Teise maailmasõja käigus hävinesid. Hiljem on parkla ehitamise käigus hauad ja luustikud kannatada saanud. Martin Malve teatel on Otepää keskaegselt kalmistul toimunud korduvalt väljakaevamisi – esimesed olid aastatel 1928.-1929., seejärel 1938. aastal ja 50-ndatel aastatel. Viimased arheoloogilised päästekaevamised toimusid 1996. aastal arheoloog Heiki Valgu juhendamisel. Toona leiti seitse skeletti.
DNA-proovid kinnitavad, et tegemist on katku surnud inimestega
„Tegemist on alevikalmistuga, mis on päri keskajast, tõenäoliselt 14. sajandist. Säilmetelt on võetud katku-DNA ehk mineviku-DNA proove, mis siis ongi kinnitanud, et tegemist on katku surnud inimestega,“ ütles Martin Malve. „Seda kalmistut iseloomustab palju ühishaudu, enamasti on need kaksikhauad, nii näiteks on siin koos maetud kaks last, täiskasvanu ja nooruk, täiskasvanu ja imik.“ Varasematel väljakaevamistel on leitud suuremaid ühishaudu, kus on koos olnud 5-6 inimest. See iseloomustabki katkuepideemiat – inimesed surevad korraga ja kõik pannakse ühte hauda.
„Hetkel on käimas mitu DNA-projekti, et kindlaks teha, kas need inimesed, kes on ühte hauda maetud, on sugulased. Veel saame luustike proovidest teada, mida nad sõid – kuidas toitusid, kui heal järjel inimesed olid. Saab teada veel infot hammaste seisukorra, hambahügieeni, hambaaukude ja kaariese kohta. Samuti võib teada saada traumade ja vigastuste kohta ning seda, kuidas nad enne surma elasid ja mida tegid. See ongi kõige otsesem viis keskaja inimesi uurida,“ lisas Martin Malve. Seni on Otepääl toimuvatel väljakaevamistel leitud 15 skeletti.
Kuna tegemist on aeganõudva tööga, mida tuleb teha ka pikali olles ja mida mõjutavad oluliselt ilmastikuolud, siis püüavad arheoloogid väljakaevamised lõpetada sellel nädalal. Pärast seda võivad ehitustööd jätkuda.
Töid teostab AS Otepää Veevärk, kes ka arheoloogid välja kutsus. Otepää Veevärk tänab arheolooge kiire reageerimise ja operatiivse tegutsemise eest.
