Otepää tähistab Eesti lipu 137. aastapäeva väärikalt

Eesti lipu õnnistamise 136. aastapäeval 2020. aastal kinkis president Kersti Kaljulaid Otepää motoklubi presidendile Argo Raidile sini-must-valge trikoloori. Foto: Monika Otrokova

4. juuni on Eesti lipu päev. Otepää, Eesti lipu häll, tähistab Eesti lipu 137. aastapäeva traditsiooniks kujunenud rongkäigu ja kontsertidega. Vastavalt seadusele heiskavad 4. juuni päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8, Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Arvestades koroonapuhangust tingitud piirangutega on Otepääl toimuv rongkäik küll tagasihoidlikum, aga teiste seas on sellest lubanud osa võtta Otepää motoklubi liikmed, kes hiljem sõidavad Eesti lipu auks Otepää vallas marsruudil Otepää- Sangaste-Puka-Otepää.

„Eesti lipu päev on üks neist traditsioonilistest tähtpäevadest, mida tähistatakse vaatamata sellele, milline on olukord,“ märkis Otepää vallavanem Jaanus Barkala (Isamaa). „Traditsioonid hoiavad meid alal inimestena ning annavad kindlustunnet, et maailm, kuigi muutunud, on tegelikult ikka endine.“

Eesti lipu õnnistamise 137. aastapäeva tähistamine Otepääl 4. juunil 2021

Kell 9.45 kogunemine Otepää Lipuväljakule, vallavalitsuse hoone ette. Rongkäik toimub arvestades kõiki koroonaviirusest tingitud piiranguid ja etteregistreerimisega.
Kell 10 pidulik rongkäik Lipuväljakult Kirikumõisa.
Kell 10.15 Eesti lipu heiskamine Otepää Kirikumõisas, kõned ja tervitused
Kell 11 Otepää Maarja kirikus pidulik jumalateenistus ja kooliõpilaste kontsert. Teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa.
Kell 19 Otepää Kultuurimajas Eesti lipu päeval pühendatud kontsert „Kolme värvi jõud“. Esinevad Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu. Kontsert on tasuta.

Eesti lipu ajaloost

Sini-must-valge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Mälestuste kohaselt osteti lipuriie Põltsamaalt ning Paula Hermann, Emilie Beermann ja Miina Härma õmblesid selle Põltsamaal valmis. Emilie vend Christoph Beermann tegi lipule varre ja viis lipu siis Tartusse.

Sini-must-valge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. aastal. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis võimas lipu pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: “Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!” Pärast pühitsemist peideti lipp aga ära oma aega ootama.
Pärast pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.

Heitlikel okupatsiooni-aastatel õnnestus esimene riigilipp ära peita. Esimese sinimustvalge rahvuslipu asukohta teadsid vähesed. Lõpuks jõudis lipp Eesti Rahva Muuseumisse, kus see asub lipusaalis ja on kõigile nähtav. Avalikult eksponeeritakse esimest riigilippu ainult EÜS-i üldkoosoleku loal ning seltsile väga olulistel tähtpäevadel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.