Otepää karu 1. aprillil 2021. Foto: Monika Otrokova

1. aprillil 1936 andis Riigivanem Konstantin Päts Otepääle linnaõigused. Tänavu möödub sellest 86 aastat.

Vastsed linnakodanikud olid oma linna üle uhked ning arvasid, et Otepää linna on vaja hoolega arendama hakata. Nii näiteks arvas praost Johannes Oskar Lauri, et Otepää linnavõimu esimeseks hooleks on linna arendamine suvituslinnaks, milles tuleb kõvasti võistelda Tõrva linnaga. Tõrvale anti suvituslinna staatus Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillil 1937.

Kaks aastat järjest pole koroonaohu tõttu linna sünnipäeva saanud pidada. Sellel aastal toimub sünnipäevapidu 1. aprillil kell 18 Otepää Kultuurimajas. Tunnustatakse valla parimaid, tantsuks mängib Margit Tali bänd, avatud on kohvik-baar. Pidu on tasuta.

„Täna oleme hoopis teises olukorras, kui aasta või kaks aastat tagasi. Maailm on pöördumatult muutunud ning meie ees seisavad rasked väljakutsed ja valikud. Kõige selle juures ei tohi me aga ära unustada oma tähtpäevi. Soovin kõigile head Otepää linna 86. aastapäeva,“ ütles Otepää vallavanem Jaanus Barkala.

Traditsiooni kohaselt teevad 1. aprilli hommikul, kell 10 Otepää Lasteaia lapsed muusikalise tervituse vallamaja teisel korrusel.

Otepää linna ajaloost

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922. Linnaõiguste andmise ajal toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed.

1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 hektarit.

Teise Maailmasõja ajal sai Otepää rängalt kannatada – 1944. aastal hävis tulekahjus üle poole hoonestusest. Algasid ülesehituse aastad, mil linn hakkas järk-järgult omandama juba tänapäevasemat ilmet. 1950. aastal sai Otepää, mis varem oli kuulunud Tartumaa koosseisu, iseseisvaks rajoonikeskuseks. 1959. aastal likvideeriti väiksed rajoonis ja Otepää liideti Elva rajooniga. 1962. aastal arvati Otepää Valga rajooni koosseisu.

Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22. oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää linn Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn.
2022. aasta 1. jaanuari seisuga elab Otepää linnas 2114 elanikku, linnas on 80 tänavat, linna pindala on 4,46 km2.
Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1.aprillil 1936.

Video: Filmiarhiiv, filmi autor Konstantin Märska, tootja Eesti Kultuurfilm, taustamuusika TÜ Raamatukogu fonoteek.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.