Riigikogus toimus täna dokumendi “Välispoliitika arengukava 2030” arutelu. Riigikogu väliskomisjoni liikme Mihhail Lotmani sõnul tähendab väärtuspõhine välispoliitika Eesti suuruse riigi jaoks paratamatult alati ka pragmatismi, mis ei pea meile meeldima, aga mis aitab säilitada meie rahvuslikud huvid.
Mihhail Lotmani sõnul on Eesti välispoliitilised suunad, eesmärgid ja ülesanded konstantsed. “Ei ole oluline, kes on Ameerika Ühendriikide või Prantsusmaa president või Saksamaa kantsler. See ei ole oluline, milline koalitsioon on Eestis võimul. Kõigi nende muutujate puhul peab meie välispoliitiline suund jääma samaks – Eestil ei ole siin mänguruumi. Meie välispoliitika eesmärgid on alati olnud riiklik iseseisvus ja rahvusriik – eestluse, eesti kultuuri ja eesti keele säilimine,” ütles Lotman Riigikogu ees peetud kõnes.
“Eesti suuruse riigi jaoks tähendab väärtuspõhine välispoliitika paratamatult ka pragmatismi. Me ei saa lähtuda ainult väärtustest, me ei saa hakata kritiseerima igat riiki nende tegude või erinevate standardite pärast, mis ei ühti meie väärtustega. See on karm pragmatism mis ei pea meile meeldima, aga see aitab säilitada meie rahvuslikke huvisid. Väärtuspõhisuse ja pragmatismi vahel valitseb habras tasakaal, mida meil tuleb hoida.”
Rääkides suhtumisest Euroopa Liitu ütles Lotman, et EL-i tugevus peitub tema mitmekesisuses. “Euroopa Liidu, NATO ja transatlantilised suhted on Eesti välispoliitika konstandid. Sageli esitatakse üks vale narratiiv, kas siis globaalne või regionaalne koostöö. See on vale. Euroopa Liit, vähemalt minu ideaalis, on riikide liit, mitte liitriik, kus on koht nii föderatsioonidele, nagu Saksamaa, aga ka rahvusriikidele, nagu Prantsusmaa või Eesti või Poola ja Ungari. Euroopa Liidu tugevus on tema mitmekesisus.”
Ta lisas, et Eesti-taoline riik peab olema suurem, kui ta on ning seetõttu on meie välispoliitika kogu ühiskonna ülesanne. “See tähendab, et selles mängivad olulist rolli lisaks diplomaatidele ka meie teadlased, arstid ja majandustegelased.”
Välispoliitika arengukavaga määratakse kindlaks välispoliitilised eesmärgid ja tegevused nende elluviimiseks, toetatakse välispoliitikat käsitlevate strateegiliste alusdokumentide elluviimist, kavandatakse välispoliitilisi tegevusi ja ressursse ning rakendatakse strateegilise planeerimise juhtimissüsteemi.
