Plaan anda ERJK rahaasjade jälgimine Riigikontrollile ajas sotsidel suusad risti

Kaks SDE esindajat, Lauri Läänemets ja Raimond Kaljulaid, on ERJK erakondade rahaasjade jälgimise Riigikontrollile üleandmise plaani osas erinevatel seisukohtadel. Fotod: riigikogu.ee

Valitsuse plaan anda Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) erakondade rahaasjade jälgimine üle Riigikontrollile on tekitanud üsna elava arutelu. Seejuures läksid ootamatult risti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) aseesimehe Lauri Läänemetsa ja mullu 7. novembril SDE-sse astunud Raimond Kaljulaidi suusad.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder põhjendab valitsuse plaani anda erakondade rahaasjade jälgimine ERJK-lt üle Riigikontrollile sellega, et nii näiks see kontroll varasemast sõltumatum. “Nii nagu kohtupidamise kohta öeldakse, et see mitte ainult ei pea olema, vaid ka näima usaldusväärne. Kui me ise nimetame enda üle järelevalve teostajad, siis siin on olemuslikult konflikt, mis usaldust ei suurenda,” rääkis Seeder “Vikerhommikus” ning viitas sellele, et Riigikogus esindatud erakondadel on õigus nimetada ERJK-sse oma esindaja.

“Praegune süsteem, kus väikene komisjon, mis on erakondade endi poolt nimetatud esindajate kaudu teostamas järelelvalvet erakondade endi rahastamise üle, pole sugugi parim lahendus. Minu arvates on väga mõistlik ja õige see funktsioon Riigikontrollile üle anda,” ütles ta ning rõhutas, et ei heida praegusele ERJK-le ette mitte mingeid konkreetseid juhtumeid. Ühtlasi märkis Seeder, et kuna riigikontrolöri kandidaadi esitab president, mitte ei nimeta erakonnad ise, siis ka see peaks näitama selle organisatsiooni suuremat sõltumatust.

Nüüd läheb põnevaks

SDE aseesimees Lauri Läänemets kirjutab täna, 19. mail, sotsiaalmeedias avatud tekstina (kirjaviis muutmata) järgmist: „Ärge laske end lõksu tõmmata. Tänast Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjoni, mida likvideerida tahetakse, püütakse näidata kui erapooletut poliitikute seltskonda, kes mugavalt endi seljatagust kindlustavad.

Tegelikult kuulub sellesse komisjoni iga erakonna esindaja + Õiguskantsleri, Riigikontrolli ja Vabariigi Valimiskomisjoni esindaja. Ehk 8 erineva tausta ja huviga inimest, kes tahetakse ühe institutsiooni vastu välja vahetada.
+ lisaks pannakse võimalikud rikkumised 3 aasta jooksul aeguma, kaotatakse parteide auditeerimise võimalus ja vabastatakse end viivistest.
Asi käib ainult ümber raha ja selle võimu suurendamise.“

Kaljulaid: see eelnõu võib pikemas perspektiivis õigusriiki tugevamaks muuta

Aga umbes kolm tundi enne Läänemetsa on sotsiaalmeedias avaliku seisukoha välja öelnud ka Raimond Kaljulaid, kes sedastab (jäägu siingi postituse sisu muutmata) järgmist: „Kas valitsuskoalitsiooni soov anda erakondade rahastamise järelvalve funktsioon üle Riigikontrollile on kuidagi ohtlik Eesti õiguskorrale või tähendab seda, et erakondade rahastamise üle enam tõhusat ei järelvalvet ei teostata? Ma ei arva nii.

Esiteks
Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni kuuluvad erakonnaseaduse p12 alusel Riigikogus esindatud erakondade esindajad ja kolme ametkonna (Riigikontrolli, Õiguskantsleri ja Vabariigi Valimiskomisjoni) esindajad. Seega nt viie erakonnaga Riigikogu koosseisu korral on poliitikud komisjonis enamuses. Minu meelest see küll ei ole otstarbekas ja õige, et poliitikud iseenda rahastamist kontrollivad.

Teiseks
Riigikontrolli tööd juhtiva Riigikontrolöri nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Seda sätestava Põhiseaduse p 134 kohta kirjutatakse kommenteeritud väljaandes:
“Selline riigikontrolöri ametisse nimetamise kord välistab alluvussuhte ja on seega üks olulisi Riigikontrolli sõltumatuse tagatisi.”
Minu meelest on senised riigikontrolörid olnud üldiselt sõltumatud ja ma ei näe põhjust Riigikontrolli umbusaldada.

Kolmandaks
Kogu lugupidamisega ERJK tegevust ja tööd toetava ametkonna suhtes, kes on kindlasti olnud pühendunud ja professionaalsed – Riigikontroll on samuti väga tugev ametkond ja nendepoolse järelvalve sisulises kvaliteedis ei ole küll mingit põhjust kahelda.

***
Seega mina ei näe hetkel veenvat argumenti, miks tuleks eelistada senist erakondade rahastamise korraldust (poliitikutest enamusega komisjon) sõltumatule ja professionaalsele Riigikontrollile.
Ja ma ei näe, miks sellise otsuse tegemine peaks kuidagi tähendama võimu veel suuremat konsolideerumist praeguse koalitsiooni kätte.
PS Muidugi on praeguse valitsuse käitumine väga suur probleem ja oht õigusriigile ja julgeolekule, kuid konkreetselt see eelnõu võib pikemas perspektiivis õigusriiki tugevamaks muuta. Katkine kell näitavad kaks korda päevas õiget aega – ka katkine valitsus teeb aeg-ajalt mõistlikke otsuseid. Võimalik, et see on üks neist?“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.