Mart Luik: eestlased ei ole natsid ja ammugi mitte vägivaldsed

Mart Luik Foto: Eesti Uudised

Mõned kutsuvad neid samme infooperatsioonideks. Mul pole otseseid fakte, et sama terminit kasutada aga sellele vaatamata on asi halb. Need sõnad ja teod rikuvad meie omavahelisi suhteid, mürgitavad meie meeli ja külvavad ühiskonnas vaenu. Sellega ei tohi leppida. 

Kui lugeja nüüd arvab eelneva pinnal, et asun EKREt tõrvama, siis peate seekord pettuma. Kuigi parempopulistid on selle džinni pudelist välja lasknud, siis praegu kirjutan ma EKRE ideoloogilistest vastastest- vasakpoolsetest ja kõikvõimalike vähemuste kaitsjatest, kes „ülla“ eesmärgi nimel mustavad eestlasi.

Politsei raporteeris, et välismaalane andis ilmselt valetunnistuse, kui väitis, et teda on Stroomi rannas rünnatud. Valetunnistuse esitajaks osutus reformierakondlase Eerik-Niiles Krossi abikaasa Mary Jordan. Praegu oli see rohkem veeru uudis, et politsei andmetel kodanik ei viibinud väidetava kividega loopimise ajal isegi mitte piirkonnas aga meenutage, kui suure kella külge libarünnak novembris pandi. Kuidas sotsid eesotsas Indrek Saarega teatasid, et eesti rahvas on ära kaaperdatud ja tänavatel valitseb vägivald!

Saar, Kross ja Jordan lootsid, et saavad natsionaliste häbimärgistada aga tulemusena heitsid varju tervele rahvale. Täpselt samamoodi nagu Indrek Tarand, Florian Hartleb, Eesti 200 juhtkond ja kampaaniameistrid, sotside mõned kõneisikud. Nüpeldage oma poliitilisi vastaseid mistahes sõnadega aga ärge levitage laimu, et eestlased on rahvana võõravaenulikud ja vägivaldsed. See pole tõsi.

Me võime võõraste suhtes olla küll umbusklikud ja veidi ka tõrjuvad aga mitte rohkemat. Mul on siiani selgelt meeles üks lapsepõlve suvepäev Pirita rannas. Ilm oli ilus ja rand puupüsti rahvast täis. Piritale oli tulnud ka väike seltskond Merekooli neegripoisse. ENSV oli ju suletud ja mustanahalised olid meil üsna eksootiline nähtus. Nõnda siis kujunes rannaliival huvitav vaatepilt, et Merekooli tõmmude poiste ümber tekkis väike sõõr tühja rannaribaga. Eestlased (ja ilmselt ka venelased) hoidsid Merekooli kursantidega distantsi ning pigem pugesid omasugustele rohkem külje alla. Aga kõik olid sõbralikud ja rannapäev läks igati korda. 

Täpselt niipalju võibki meile mõnikord rahvusena „ette heita“. Et me ei võta iga välismaalast avasüli vastu. Arvestades seda vägivalda, millega võõrad siit ajaloos üle on rullinud, tuleb eestlaste suhtumist mõista. Muud moodi poleks see üldse võimalik, sest kolmandik Eesti elanikest on ju võõramaist päritolu. 

Iga rahva hulgas on omad kriminaalkorras karistatud Odini sõdurid aga see ei tee ühtki rahvust in corporenatsideks. Mulle ka EKRE räme retoorika ja mitmed poliitikad ei meeldi aga ma ei tule selle pealegi, et see annaks õiguse rahva peale valetada ja meeleavaldajaid provotseerida.

Lapsevankriga Vabaduse platsil möllanud sakslane Florian Hartleb andis hiljuti „Pealtnägijale“ intervjuu, kus ta peaaegu möönis, et asjad läksid käest ka tema süül. Kristina Kallas vähemalt vabandas plakati provokatsiooni eest. Aga millal me kuuleme vabandust krossidelt, saartelt, taranditelt?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga