Valitsus kiitis neljapäeval heaks detailse tegevuskava eestikeelsele õppele üleminekuks, mis näeb muuhulgas ette, et alates 2023. aasta septembrist kehtestatakse kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsient 1,5 ja alushariduses 1,3.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et tegevuskava kõige mahukam punkt käsitleb asjatundlike õpetajate ja koolijuhtide olemasolu tagamist ja motiveerimist.
„Eestikeelse õppe võtmeisik on õpetaja. Näeme selgelt, et põhikoolilõpetajate eesti keele kui teise keele oskus on tihedalt seotud sellega, kui suur osa nende õpetajatest valdab riigikeelt nõutud tasemel,“ rääkis Lukas.
„Selleks, et meil oleks piisavalt palju ja hea eesti keele oskusega õpetajaid, suurendame ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu, loome juurde paindlikke õppevorme, pakume haridustöötajatele keelekoolitust ning motiveerime õpetajaid tööle asuma ja jääma,“ ütles minister Tõnis Lukas. „Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides. Riik pakub kõigile osalistele mitmekülgset tuge, et kindlustada ülemineku sujuv korraldus.“
Alates 2023. aasta septembrist kehtestatakse kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsient 1,5 ja alushariduses 1,3. Väljatöötamisel on motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajaametisse siirdujatele: sihtstipendium üliõpilastele, lähtetoetus koefitsiendiga 1,3 ja lähtetoetuse laiendamine alushariduse tugispetsialistidele, soodustingimustel eluaseme pakkumine jms. Kõigile haridustöötajatele pakutakse keeleõpet ja täienduskoolitusi keeleõppe metoodikast, lõimitud aine- ja keeleõppest jms, samuti koolitusi mitmekultuurilise õppe alase teadlikkuse suurendamiseks.
Koolijuhtidele on suunatud mitmesugused professionaalse arengu projektid. Õpetajate järelkasvu tagamisse panustab oluliselt ka koalitsioonilepe, mis näeb ette õpetajate palgatõusu. Juba järgmisel aastal tõuseb õpetajate arvestuslik keskmine palk praeguselt eeldatavalt 97 protsendilt 111 protsendini Eesti keskmise palgaga võrreldes. Eesmärgiks on jõuda vähemalt 125 protsendini Eesti keskmisest palgast.
Koolidele ja lasteaedadele on kättesaadavad erinevad toetused nii eesti keele kui eestikeelse õppe läbiviimiseks, lisandumas on toetus väljaspool Ida-Virumaad eestikeelsele õppele üleminevatele klassidele. Riik toetab lasteaedu ja koole ka õppematerjalide soetamisel eesti keelest erineva emakeelega õpilastele.
Väljatöötamisel on uued keeleoskustasemete testid ja vajalik õppevara, alushariduses on loomisel uus õppematerjalide e-platvorm. Olemasolevad metoodilised ja õppematerjalid kaardistatakse ja süstematiseeritakse. Lisandumas on uued keeletehnoloogilised vahendid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks.
Sellest õppeaastast laiendatakse järelevalvet keeleõppe ja õppekeele üle ning kaasatakse alus-, üld- ja kutsehariduse järelevalvesse Keeleamet. 2023/2024. õppeaastast pakub riik eestikeelsele õppele üleminekut toetavat nõustamisteenust.
Eestikeelse õppe toetamise eesmärgist kantuna sõlmime omavalitsustega halduslepinguid koolide üleandmiseks riigi pidamisele. Narva Eesti gümnaasiumi pidamise võttis riik üle 2021. aasta septembrist, Kohtla-Järve Järve Kooli 2022. aasta septembrist, läbirääkimised Sillamäe linnaga on käimas ning alustatud Lüganuse vallaga.
Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava hõlmab ka olemasolevate õigusnormide hindamist ja vajadusel muutmist ning õigusaktide täiendamist. Muutmisel on nii koolieelse lasteasutuse, põhikooli kui gümnaasiumi riiklik õppekava.
Täna kiitis valitsus heaks ja saatis edasi Riigikogu menetlusse eelnõu, millega tehakse üleminekuks vajalikud muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, erakooliseaduses ning keeleseaduses.
Üleminek eesti õppekeelele toimub lasteaedades ning algab 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse lõpule aastaks 2029/2030 õppeaasta alguseks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.
