Isamaa eestseisus otsustas, et Eesti peab võtma eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise 2,5% SKPst, et tugevdada meie olemasolevat riigikaitse struktuuri ja arendada välja uus iseseisev sõjaline võime. Näiteks oleme me üsna kaitsetud õhust ja seettõttu oleks hädavalik Eesti oma keskmaa õhutõrje süsteemi loomine.
Kui meenutame, siis see oli Mart Laari teine valitsus, mis fikseeris kaitsekulutused NATO poolt nõutud 2% tasemel SKTst. Kuuldavasti oli tollane rahandusminister Siim Kallas korduvalt üle küsinud, et kas ikka peab niipalju riigikaitsele kulutama aga peaministri erakond jäi endale kindlaks ning 2% pandi lukku. Eesti pingutas siis kõvasti, et NATO liikmeks saada ja kaitsekulutuste kiire kasv oli hädavajalik. Nüüd me peame astuma järgmise sammu ja viima kaitsekulutused järgmisele tasemele.
Avalikkusele on jäänud mulje, et Eestil on 2% nõue täidetud ja ongi kõik hästi. Tegelikkuses see pilt nii kena pole. Eesti on väike ja mitte ülemäära jõukas riik, seetõttu on meie tänavu riigikaitsele kulutatav 528 miljonit NATO liikmete hulgas üks väiksemaid summasid. Eestist vähem kulutavad vaid Montenegro, Luksemburg, Slovenia ja Läti. Arusaadavalt on kaitsekulutuste kasv kuum teema ka lõunanaabrite juures.
See oli Ukraina kriisi haripunktis 2014. aastal, siis kui Krimm oli ilma püssipauguta ära antud, kui Poola välisminister Radek Sikorski ütles ühes intervjuus välja ukrainlaste jaoks kibeda tõe, mis kõlas umbes nõnda- ükski riik või rahvas ei tule appi neile, kes iseennast kaista ei soovi. Nii on.
Eestil on see tarkus olemas. Hea, et meil on tugevad liitlased aga veel parem, et me oleme ise valmis igale ohule vastu astuma. Meie kaitsetahe on kõrge aga sellest üksi ei piisa. Vaja on varustust, väljaõpet ja moona, mis kõik maksab sedavõrd palju, et Eestil pole kunagi kõige soetamiseks piisavalt raha. Seetõttu tuleb meil osaliselt lootma jääda liitlastele ja ülejäänus leida raha selleks, mis on hädavajalik. 14-aastase NATO staažiga Eesti jaoks ei mahu ka hädavajalikud kulutused enam 2% sisse.
Tänase SKP puhul tuleks 2,5% tasemele jõudmiseks kasvatada kaitsekulutusi 122 miljoni euro võrra, mis on märkimisväärne summa. Et see samm oleks Eestile jõukohane, plaanib Isamaa kaitsekulutusi suurendada aasta-aastalt. Nõnda jõuame eesmärgini ja ka katteallikad on adekvaatsed. Sügisel tuleme oma valimisprogrammi raames välja konkreetse plaaniga, millise tempoga tuleks kaitsekulutusi tõsta ja kust see raha tuleb.
