Valitsus on koroonakriisi tekitatud kahjuga tegeledes seniajani läinud kärpimise asemel ettevõtete ning inimeste toetamise teed. Ka kultuurivaldkonna väärtusahelad on kokku kukkunud tervete sektorite kaupa, mistõttu otsib riik lahendusi loovisikute toetamiseks, teatab kultuuriministeerium.
Nagu ikka, kriisiolukorras lisandub infot jooksvalt. Kultuuriministeerium rõhutab, et praegu teada olevad võimalused kultuuri- ja spordivaldkonna toetamiseks ei pruugi olla lõplikud ega detailideni selged.
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus vahendab, et eriti keerulisse olukorda on kriisi tõttu sattunud vabakutselised loovisikud, kellele saab olla toeks loovisikute ja loomeliitude seadusest tulenev vabakutseliste loovisikute loometoetus. Selleks, et seadus vastaks tegeliku elu vajadustele, on plaanis juba lähemal ajal leevendada kitsendusi sellele, kes toetust võivad taotleda. Näiteks oleks mõistlik, et toetust võiks saada ka see loovisik, kes viimase kahe aasta jooksul on toetust juba saanud ning muutmisele võiksid minna seni kehtinud kitsendavad nõuded eelmisel kuul teenitud või loometoetuse perioodil teenitava tulu kohta.
Vabakutselise loovisiku toetust saab taotleda loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel, mille eesmärk on toetada loovisikuid sissetulekute kaotamisel. See tagab miinimumpalga ja haigekassa kindlustuse kuueks kuuks. Toetus on mõeldud vabakutselisele loovisikule, kes on loovisikute ja loomeliitude seaduse järgi autor või esitaja ning kelle peamine elatusallikas on professionaalne loometegevus arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, disaini, etenduskunsti, helikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti või stenograafia loomealal. Samuti on nõutav, et isik ei tööta töölepingu või muu sarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel.
Toetust jagavad loomeliidud
Vabakutselisel loovisikul, kes ei kuulu ühtegi tunnustatud loomeliitu, kuid kes vastab seaduse tingimustele, on õigus esitada taotlus loometoetuse saamiseks kultuuriministeeriumile. Vabakutseline loovisik võib olla ka FIE või näiteks OÜ juhatuse liige.
Taotlusvormi leiab kultuuriministeeriumi kodulehelt. Toetust jagavad 17 tunnustatud loomeliitu. Tunnustatud loomeliitude nimekiri on samuti kultuuriministeeriumi kodulehel.
Toetusega ei ole seotud tellimusi ega mingeid ootusi. On loomevaldkondi, kus vabakutselised võivad kogeda praeguse kriisiga võrreldavaid tagasilööke ka ajal, mil ülejäänud ühiskonnal läheb eluolu pigem tõusujoones. Riik on selle seadusega loonud neile vajaliku turvavõrgu nagu tavapärases töösuhtes tegutsejate jaoks on olemas Töötukassa.
Mõistagi tähendab vabakutseliste loovisikute töö ja sissetuleku kadumine seda, et loometoetuste maksmiseks ei piisa praegusest eelarvest. Kultuuriministeerium töötab selle nimel, et loometoetuste eelarve suureneks mitu korda praeguselt 1,4 miljonilt eurolt.
Iga kriis möödub. Võimalik, et kultuurielu pärast eriolukorra ja piirangute lõppemist on veidi teistsugune ega taastu päevapealt, kuid kindlasti on Kultuuriministeeriumi soov säilitada meie kultuuri mitmekesisust. Ainuüksi see on põhjus, et just praegu vabakutselisi loovisikuid, kelle ainus sissetulek ongi looming, hoida.
Valitsuse majandusmeetmete paketi maht on 2 miljardit eurot. Riik soovib majandusmeetmetega tagada seda, et inimeste töösuhe säiliks võimalikult maksimaalselt. Seega peab see samamoodi olema kultuurivaldkonnas, sest loomesektor on osa majandusest.
Seega laieneb ka kultuurile Töötukassa pakutav vähenenud töötasu hüvitis. Selle meetme maht on 250 miljonit eurot ning selle kohta saab lähemalt lugeda siit.
Mis aitaks veel vabakutselisi loojaid
Valitsuse vastu võetud abipaketi kohaselt jääb ära füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiline makse, st FIE esimese kvartali ettemakse tühistatakse. Ka on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettevõtjate jaoks avanud infoaadressi covid19@mkm.ee.
Majandusmeetmete osa on valitsuse plaan osaliselt kompenseerida eriolukorra tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordisündmuste ning kultuuri- ja spordiorganisatsioonide tegevuse peatumisega seotud otseseid kulusid ja saamata jäänud tulu. Meetme esialgne maht on 3 miljonit eurot.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigiasutusi, riigi osalusega sihtasutusi, avalik-õiguslikke ning ja kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali kaudu riigieelarvest toetust saavad isikud ning ja selle täpsed kriteeriumid töötab välja kultuuriministeerium koostöös rahandusministeeriumiga. Töö ministeeriumide vahel on alanud, et ka see meede võimalikult kiiresti kultuuri heaks käivitada.
Kultuuriministeerium hoiab loovavalikkust kõigist muutustest ja lisanduvatest detailidest kursis. Palume jälgida meie kodulehekülge ning vajadusel viivitamatult ministeeriumiga ühenduda.
