Lauri Vahtre koalitsioonikõnelustest: õunte pealt vaatame

Lauri Vahtre

Kui Isamaa otsus alustada kõnelusi just Reformierakonna ja sotsidega tuli Henn Põlluaasale üllatusena, siis tema reaktsioon küll kellelegi üllatusena ei tulnud. See, et Isamaad hakatakse kellegi puudliks tembeldama, oli ju ammu teada – ükskõik, mispidi Isamaa otsustanud oleks. Kusjuures ette oli teada seegi, et silt riputatakse külge juba enne mistahes kokkulepete sõlmimist. Eesti on täis prohvetipoegi, oraakleid ja selgeltnägijaid. Ühed näevad ette, teised näevad ette, et nähakse ette.

Tegelikult rõhutati Isamaa volikogul õige mitme aruka inimese suu läbi, et Isamaa otsus ei ole mitte finiš – prauh, näe saime valitsusse –, vaid algus. Enesekindel Kaja Kallas võib ironiseerida, et „Isamaal aega küll“, aga Isamaal ongi seekord aega küll. Tegemist on kahtlemata Eesti kõige mõistlikuma erakonnaga, kellega koostööd ei välista keegi, sest välistamiseks pole lihtsalt põhjust. Ja see mõistlik erakond liitub koalitsiooniga juhul, kui koalitsioon on mõistlik – või kui Isamaa liitumine selle mõistliku(ma)ks teeb. Ehk nagu Toots ütles: õunte pealt vaatame. Õunad tähendavad seekord võimalike koalitsioonipartnerite vastuseid Seitsmele Isamaalisele Eesmärgile, mille volikogul sõnastas erakonna esimees ja mille volikogu heaks kiitis. Tegelikult võiksid poliitkommentaatorid, kui Eesti tulevik neile korda peaks minema, keskenduma just neile. On kellelgi vastuväiteid?

Nii et õunte pealt vaatame. Võiks ju väita, et üheksa kuud on kõigest üheksa kuud ja et see aeg tuleb lihtsalt ära kannatada, talv kadudeta üle elada – siin tuleb kirkalt meelde täpselt 30 aasta tagune olukord, kui talvesid tuli “üle elada” – , kuid niisama lihtsalt see ka ei käi, ärgu Kaja Kallas lootkugi. Albert Einstein on öelnud, et intelligentsuse mõõdupuuks on oskus muutuda. Oleks hea, kui peaminister oma intelligentsuse, mille olemasolus ma põrmugi ei kahtle, kokku võtaks ja selle pisut ümber häälestaks. Eestlaste iive ja perede toimetulek ei ole mööduv loosung, vähemalt mitte Isamaa jaoks. Kas see jõuab pärale? Optimistlikum võiks olla eestikeelse alushariduse ja üllatavalt ka mittekodanike hääleõiguse piiramise osas. Needki on väga olulised asjad. Nii et rahu, ainult rahu. Meie sõjaprintsessile on antud võimalus. Kas ta seda kasutada mõistab, näitab eelolev nädal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.