Justiitsministeeriumi poolt korraldatud ümarlaual tõdeti, et kõige olulisemal kohal on laste vajadused. FOTO: erakogu

Justiitsministeerium avalikustas hiljuti perekonnaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on muuta elatise maksmine senisest paindlikkumaks. Idee pälvis koheselt ajakirjanduse tähelepanu ning sellele leidub nii toetajaid kui vastaseid.

Kolmapäeval, 27. juunil toimus Justiitsministeeriumi ettepanekul elatise ümarlaud, kus kohtuti erinevate osapooltega ning kaardistati elatise maksmisega seotud probleemid.

Täna kehtiva süsteemi üks probleem on selles, et elatise maksjaga koos elavad lapsed on halvemas seisus kui need lapsed, kes elavad vanemast lahus. Lapsi peaks kohtlema võrdselt. Eestis on üha enam kärgperesid ning olukord, kus madalapalgaline lapsevanem maksab suure osa oma sissetulekust elatiseks ei kohtle kõiki lapsi võrdselt.

Elatiskalkulaatori väljatöötamiskavatsuse eesmärk ei ole suunatud elatise vähendamisele, vaid õiglasema elatise väljamõistmiseks paindlikumate reeglite kehtestamisele. See on põhjendatud asjaoluga, et väga väikese sissetulekuga vanemalt ei saa nõuda ülemäära suurt elatist, mida vanem ei ole suuteline maksma. Suutmatus oma kohustust täita võib motiveerida vanemat oma sissetulekut varjama. Võlanõustajate hinnangul tagab paindlikum lähenemine selle, et elatist maksval vanemal on motivatsioon tööl käia ja ka elatist maksta. Kalkulaator arvestaks erinevaid asjaolusid nagu näiteks vanema sissetulek, laste arv, laste vanus, lastega koos veedetud aeg jm.

Ümarlauas osalejad olid nõus, et tänane elatise maksmise süsteem on jäik ning ei arvesta juhtumite eripäradega. Samuti valitseb täna olukord, kus liiga palju elatisvaidlusi jõuab kohtusse. Selle üheks ajendiks on mehaaniline miinimumelatise tase. Ühe võimaliku lahendusena pakuti välja lepitusmenetluse osakaalu suurendamine, mille abil oleks võimalik vähendada kohtuvaidluste hulka. Eesti Naisteühenduste Ümarlaua esindaja Eha Reitelmanni ja MTÜst Lapsele vanemad esindaja Erkki Laaneoksa hinnangul on kõige olulisem see, et väärtustataks ennekõike lapsega aja veetmist. Selle eelduseks on aga lapsevanemate hea läbisaamine.

Justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul on eesmärk leida õiglane elatise määr, mille aluspõhimõte on see, et lapse või laste elukvaliteet ei tohi halveneda. See õiglane määr sõltub nii lapse vajadusest kui ka vanema sissetulekust. Kui pere juurest lahkunud vanemal on keskmisest oluliselt parem elukvaliteet siis see peab peegelduma ka temast maha jäänud laste elukvaliteedis. Teisest küljest ei ole õiglane olukord, kus lastele eelmisest suhtest pakutakse paremat elukvaliteeti kui elatise maksjaga koos elavatele lastele. Varasemad lapsed ei ole tähtsamad kui hilisemad ning paindlikum süsteem arvestaks sellega.

Justiitsministeerium ootab järgmiste kuude jooksul erinevate huvigruppide ettepanekuid ning püütakse leida ühisosa. Tänase kohtumise põhjal on ühisosa olemas ning kõik osapooled leiavad, et tänase olukorra parandamiseks on vaja kompleksset lähenemist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga