Justiitsministeeriumi poolt korraldatud ümarlaual tõdeti, et kõige olulisemal kohal on laste vajadused. FOTO: erakogu

Justiitsministeerium avalikustas hiljuti perekonnaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on muuta elatise maksmine senisest paindlikkumaks. Idee pälvis koheselt ajakirjanduse tähelepanu ning sellele leidub nii toetajaid kui vastaseid.

Kolmapäeval, 27. juunil toimus Justiitsministeeriumi ettepanekul elatise ümarlaud, kus kohtuti erinevate osapooltega ning kaardistati elatise maksmisega seotud probleemid.

Täna kehtiva süsteemi üks probleem on selles, et elatise maksjaga koos elavad lapsed on halvemas seisus kui need lapsed, kes elavad vanemast lahus. Lapsi peaks kohtlema võrdselt. Eestis on üha enam kärgperesid ning olukord, kus madalapalgaline lapsevanem maksab suure osa oma sissetulekust elatiseks ei kohtle kõiki lapsi võrdselt.

Elatiskalkulaatori väljatöötamiskavatsuse eesmärk ei ole suunatud elatise vähendamisele, vaid õiglasema elatise väljamõistmiseks paindlikumate reeglite kehtestamisele. See on põhjendatud asjaoluga, et väga väikese sissetulekuga vanemalt ei saa nõuda ülemäära suurt elatist, mida vanem ei ole suuteline maksma. Suutmatus oma kohustust täita võib motiveerida vanemat oma sissetulekut varjama. Võlanõustajate hinnangul tagab paindlikum lähenemine selle, et elatist maksval vanemal on motivatsioon tööl käia ja ka elatist maksta. Kalkulaator arvestaks erinevaid asjaolusid nagu näiteks vanema sissetulek, laste arv, laste vanus, lastega koos veedetud aeg jm.

Ümarlauas osalejad olid nõus, et tänane elatise maksmise süsteem on jäik ning ei arvesta juhtumite eripäradega. Samuti valitseb täna olukord, kus liiga palju elatisvaidlusi jõuab kohtusse. Selle üheks ajendiks on mehaaniline miinimumelatise tase. Ühe võimaliku lahendusena pakuti välja lepitusmenetluse osakaalu suurendamine, mille abil oleks võimalik vähendada kohtuvaidluste hulka. Eesti Naisteühenduste Ümarlaua esindaja Eha Reitelmanni ja MTÜst Lapsele vanemad esindaja Erkki Laaneoksa hinnangul on kõige olulisem see, et väärtustataks ennekõike lapsega aja veetmist. Selle eelduseks on aga lapsevanemate hea läbisaamine.

Justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul on eesmärk leida õiglane elatise määr, mille aluspõhimõte on see, et lapse või laste elukvaliteet ei tohi halveneda. See õiglane määr sõltub nii lapse vajadusest kui ka vanema sissetulekust. Kui pere juurest lahkunud vanemal on keskmisest oluliselt parem elukvaliteet siis see peab peegelduma ka temast maha jäänud laste elukvaliteedis. Teisest küljest ei ole õiglane olukord, kus lastele eelmisest suhtest pakutakse paremat elukvaliteeti kui elatise maksjaga koos elavatele lastele. Varasemad lapsed ei ole tähtsamad kui hilisemad ning paindlikum süsteem arvestaks sellega.

Justiitsministeerium ootab järgmiste kuude jooksul erinevate huvigruppide ettepanekuid ning püütakse leida ühisosa. Tänase kohtumise põhjal on ühisosa olemas ning kõik osapooled leiavad, et tänase olukorra parandamiseks on vaja kompleksset lähenemist.

Kommentaarid artiklile “Elatise maksmise süsteem vajab muutmist

  • 20. märts 2019 kell 12:06
    Permalink

    Eluline näide: on pere, vanemad ja üks laps. Vanemad lähevad lahku, laps jääb emaga 2-toalisesse korterisse, kus on 400 euri üür ja/või laenumakse, pluss kommunaalid aastaringselt 100 euri. Isa kolib ära ja rendib samasuguse 2-toalise korteri, et samuti lapsele võrdväärset elamist võimaldada. Isa tahab tegeleda lapsega pool ajast, aga ema ei ole nõus ja lepivad kokku 3 nädalat emaga 1 nädal isaga. Ema nõuab 270 euri isalt. Samal ajal kui isa on lapsega, kulutab nädala jooksul lapsele lisaks 125 euri. Korteri üüri maksavad mõlemad vanemad eraldi elades kumbki samas summas, kommunaalkulusid samuti, vaid vee ja elektri tarbimine on emal ühe lapsega enamoldud nädala tarbimise jagu suurem. Ehk isal oleks kulu lapsele 400+100+270+125 kokku 895 euri. Emal on kulu 200euri (lapse vajaduste tegelik kulu) pluss vesi, elekter ca 30 euri miinus 60 euri laste riigipoolne toetus, kokku 170 euri ehk kokku 400+100+170 euri, mis teeb kokku 670 euri. Ehk võrdluses ema kulu: 670 euri, isal 895 euri. Ja see näide on ühe lapse puhul, kus erinevus on 225 euri. Korrutades laste arvuga erinevus vaid kasvab. See on ka oluline põhjus, miks paljud isad tahaks oma lastega tegeleda ja panustada, aga nõuded on ebamõistlikult suured ja nad surutakse lihtsalt seaduse abiga nurka või hakkavad lõpuks vastu. Ja kes kui ei allu survele, siis sel on tagajärjed kõigile, kus eelkõige suurimateks kannatajateks on needsamad lapsed, keda me nii väga üritame kaitsta ja kelle eest seista.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.