Reinsalu: piirilepingu sõlmimiseks Venemaa poole pöördumine on Eesti väärikust alandav

Urmas Reinsalu rõhutusel peame kaitsma Eesti väärikust ja põhimõtteid, mitte neid maha salgama. Foto: Raigo Pajula

Riigikogu liikme Urmas Reinsalu hinnangul on ühepoole aktsioon pöörduda Venemaa poole piirilepingu sõlmimiseks Eesti riigi väärikust alandav samm mitmes plaanis.

Praegune välisminister Eva-Maria Liimets ütles 16. veebruaril Riigikogus, et tema veendumusel on Eesti huvides, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametis olev valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma. Veelgi enam, Liimetsa arvates võiks Eesti astuda esimese sammu ja välja öelda, et on valmis ratifitseerima Eesti-Vene piirilepingu. Edasi on tema sõnul oluline, et protsess käiks käsikäes Vene poolega.

„Nii nagu oli kohatu Borrelli visiidi ajastus, on kohatu selline ettepanek teha oma naabreid annekteerivale ja inimõiguslasi vangistavale riigile hetkel, kui meie eluline huvi on Lääne ühtsuse hoidmine, mitte separaatsuhted nii tundlikus küsimuses lahus reaalajas toimuvast. Seda käiku mõistetakse Kremlis mitte konstruktiivsuse, vaid nõrkusena. Eriliseks ja meie väärikust alandavaks muudavad selle ettepaneku veel kaks põhimõttelist asjaolu,“ selgitab Reinsalu ning rõhutab, et Venemaa kõrgemad riigijuhid on just möödunud aastal korduvalt eitanud meie õiguslikku järjepidevust.

Venemaa on esitanud selge poliitilise tingimuse

„Putin rõhutab oma kuulsas artiklis teisest maailmasõjast selgelt, et Balti riigid astusid vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu oma parlamentide tahtel ja täiesti õiguspäraselt. See on kontekst, kus teise riigi juht expressis verbis (sõnaselgelt) eitab nii meie okupeerimist kui Tartu rahu artikkel II maksvust. Meil pole mõtet silmi peita ja seda positsiooni mitte tähele panna. Õiguslik järjepidevus on meie esmasünniõigus ja seda ei tohi tulevikku silmas pidades kahtluse alla seada mitte mingitel asjaoludel. Sest kui keegi tahab teha katset Eestit uuesti üle võtta, ehitab ta kunagi tulevikus oma argumendid rahvusvahelise õiguse keskkonnas just õigusliku järjepidevuse katkemist silmas pidades. Seega, meie positsiooni ei tohi ei teo ega vaikimisega kuidagi habrastada.“

Ühtlasi meenutab Reinsalu, et lisaks õigusliku järjepidevuse eitamisele on Venemaa seadnud Eestile ka selge poliitilise tingimuse.

„Venemaa välisminister Sergei Lavrov on 2018. aastal selgelt öelnud, et piirilepingu sõlmimine Vene poolelt vaadates eeldab Eesti välispoliitilise positsiooni muutumist. Eesti peab piirilepingu eeldusena lõpetama Euroopa Liidus ja NATO-s russofoobse poliitika ehk teisisõnu peame muutuma oma rahvusvahelises positsioonis Kremli sõltlaseks. See on selge avaldus Vene välispoliitika juhilt. Kui nüüd esitame vaguralt leppe sõlmimise palve, siis mööname sellega vaikimisi Lavrovi poliitilist tingimust. See on Eesti riiki alandav ja vastuvõetamatu,“ rõhutab Reinsalu, kelle sõnul peame kaitsma Eesti väärikust ja põhimõtteid, mitte neid maha salgama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.