Rahvastikuminister Riina Solman. Foto: Siim Solman

Arvestades, et pooltel Eesti peredel on ideaaliks kolm või enam last, saab riik tagada, et keskmisest suurem pere ei jää loomata majanduslikel põhjustel. Rahvastikuminister Riina Solman kirjutab Delfis avaldatud teemakohases arvamusloos, et iga lapse sünd toob pere eelarvesse lisakulusid või täiendavate investeeringute vajaduse. Sündide statistikast näeme, et lasterikka pere toetus on kolmandate laste sündide arvu ligi veerandi võrra kasvatanud, sest see on oluliselt parandanud perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendanud vaesust.

Uuringute kohaselt soovib 52 protsenti kahe lapse emadest veel vähemalt ühte last, seega on Eestis kolmandate laste sündimisel kasvuruumi. Tänaseid sissetulekuid ja elukallidust arvestades vajab lasterikka pere toetus tõstmist seniselt 300 eurot 500 euroni, et majanduslikud mured ei takistaks kolmanda lapse saamist ning pered saaksid lähtuda enda tegelikust tahtest.

Esimese ja teise lapse toetused on viimastel aastatel kasvanud kiireminigi kui keskmine palk. Kui 2017. aastal oli toetus lapse kohta 45 eurot, siis eelmisel aastal juba 60 eurot. Kolmanda lapse sünniga lisandub igakuine toetus 300 eurot ning seitset või enamat last kasvatavat peret toetab riiki täiendavalt 400 euroga kuus.

Lastevanematele on kõige tähtsam peres juba kasvavate laste heaolu. Seetõttu on oluline, et perelisa saabudes elukvaliteet löögi alla ei satuks. Oleme loonud peredele toetavama tugisüsteemi, kuid on palju, millega me veel rahul ei ole. Lisaks sellele, et lapsi ei sünni piisavalt, paljud pered lagunevad ega ole sageli õnnelikud.

Rahalisest toimetulekust enam määravad õnneliku pere rahulolu ja turvatunde selle liikmete omavahelised suhted.

Rahalisest toimetulekust enam määravad õnneliku pere rahulolu ja turvatunde selle liikmete omavahelised suhted. Probleemid kooselus, suhete ebapüsivus ja suur lahutuste arv on takistuseks laste sünnile. Sündimuse kasvuks on vaja rohkem õnnelikke peresid. Aga laste heaolu peab olema tagatud ka siis, kui vanemate suhe laguneb.

Selleks, et mõlemad vanemad täidaksid oma osa lapse ülalpidamises, on riiklikult kehtestatud miinimumelatise määr. Paraku on see elatise maksjale aga sageli üle jõu käiv. 2020. aastal tuleb elatise maksjal igakuiselt välja käia 292 eurot. Seetõttu on kavas miinimumelatise metoodika uuendamine. Miinimumelatise määr peab olema õiglane nii lapsele kui ka elatist maksma kohustatud vanemale ning peaks tagama lapsele hea ülalpidamise lahus elavat vanemat pankrotistumata. Seepärast on plaanis luua pankrotiaegse elatisabi regulatsioon, et lastel, kelle vanema suhtes on algatatud pankrotimenetlus, on menetluse ajal võimalik riigilt elatisabi saada.

Meie ülesanne on luua oma lastele parimad tingimused nende eluks, eneseteostuseks ja õnneks. Selleks, et iga laps saaks parima kasvukeskkonna, peab riik looma vanematele meeleolu ja soovi lapsi saada, kasvatada ning toetada. Siiski on selgelt näha, et lapsi sünnib rohkem, kui üldine majanduskeskkond on parem. Selle sajandi rekordaastad olid 2007 ja 2008 ning 2008. aastal sündinud 16 028 last on selle sajandi senine tipptulemus.

Majandus mõjutab, töökoht ja lootus edenemisele samuti. Paraku ei sõltu majandus ekspordile suunatud riigis üksnes valitsuse tahtest või tarkadest otsustest, vaid suurel määral väliskeskkonnast. Ja see võib pöörduda iga hetk, nagu sellel aastal on juhtunud.

Kahjuks on praegu Eesti sündimus siiski 10-15 protsenti madalam, kui rahva kestmiseks vajalik. Just seetõttu peame peredest veelgi enam hoolima, toetama laste saamist ja kasvatamist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.