”Kui me hakkame kõiki neid sigadusi, mis sa siin mõne kuu jooksul oled korda saatnud, üles lugema, siis läheb jumala päike ennem looja, enne kui sinu pattude registriga valmis saaks! Ütle, mis ma sinuga pean tegema? Vaata, sa… sa vaikid! Sa ei mõista selle küsimuse peale vastata! Ka mina ei mõista selle küsimuse peale vastata.” Just nii käratses köster Tootsiga, kes oli järjekordse koerustükiga hakkama saanud. Tootsil, sellel koerustükkide meistril, tuli tõsiseks põllumeheks saamiseni läbida pikk ja karastav teekond. Erinevalt sellest, kuidas käivad asjad Eesti poliitmaastikul. Peaministripartei saab korruptsioonikahtlustuse, valitsuskoalitsioon laguneb. Ent loetud tunnid hiljem muutub kahtlustuse saanud erakond taas parketikõlbulikuks ja kaasatakse uue koalitsiooni võimukõnelustele.
Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Steven-Hristo Evestus leiab Keskerakonna järjekordset korruptsiooniskandaali kommenteerides, et toimuvast paistab välja Keskerakonna tahe mitte muutuda.
“Miks on nii, et erakond, erinevalt paljudest teistest kahtluse alla sattunud ja/või süüdimõistva kohtuotsuse saanud organisatsioonidest või ettevõtetest, ei lase end taaskord korruptsioonikahtlustustel mõjutada ega võta juhtivisikute kaudu selget vastutust ega tee vastavaid ümberkorraldusi?” küsib Evestus, kes on riigiprokurörina ka ise kohtusaalis Keskerakonda korruptsioonis süüdistanud.
“Vastuseks saab olla ilmselge tahe mitte muutuda, võimu säilitamise nimel seda eirata ja võimalusel taas samasse situatsiooni sattuda,” vastab Evestus enda püstitatud küsimusele.
Tema sõnul oleks mõistlik loota, et pärast valitsuse moodustamist, oleks küsimus, kas erakonna juhile võiks partei kuritegude korral asetada ka rahalise vastutuse, samasugune prioriteet, kui vahepealne erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ärakaotamise plaan. “Seni pole sellel tundlikul teemal pikemalt peatutud ja tegevused ning kõneisikud viitavad pigem muule,” lisas Evestus sotsiaalmeedias.
Möödunud nädala alguses lahvatas korruptsiooniskandaal, mille keskmes on taas Keskerakond. Nimelt kahtlustab kaitsepolitsei erakonna nüüdseks juba endist peasekretäri Mihhail Korbi ja ettevõtjat Hillar Tederit korruptsioonis. Ka Keskerakond sai kahtlustuse korruptsioonis. Selle tulemusena astus Keskerakonna juht Jüri Ratas küll peaministri toolilt tagasi, kuid jäi erakonda edasi juhtima.
Riigiprokuratuur on Porto Francoga seotud kriminaalasjas esitanud kahtlustuse viiele inimesele ja Keskerakonnale. Nende viie inimese seas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder. Keskerakonda kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemises ning erakonda võidakse teoreetilise süüdimõistmise korral karistada rahalise karistusega. Kuna Keskerakonnal on juba kehtiv karistus, pööratakse ka see täitmisele ning erakond peab lisaks tasuma 250 000 euro suuruse karistuse, vahendab ERR.
Ajas tagasi
Tuletame meelde, et 2018. aasta maikuus rõhutas Keskerakonna liider ja toonane peaminister Jüri Ratas sotsiaalmeediapostituses, et Keskerakond ei salli korruptsiooni ühelgi kujul.
«Korruptsioon ei ole kindlasti ainult ebaausate inimeste probleem või mõne omavalitsuse ja erakonna probleem. See on terve ühiskonna ja kõigi eestimaalaste ühine mure. Avalik raha ei tohi kuluda valesse kohta ja üksikute kasusaajate peale, vaid peab teenima inimeste ühiseid huve,» kirjutas Ratas.
«Juhtumid, mis õõnestavad usaldust omavalitsuste vastu või kogu Eesti riiki, ei ole mitte mingil juhul aktsepteeritavad. Sellele peavad otsustavalt reageerima nii õiguskaitseorganid kui poliitikud,» lisas Keskerakonna esimees, märkides, et Eestis on korruptsiooniohu vähendamiseks aastate jooksul palju ette võetud, kuid kahtlemata tuleb seda tööd jätkata. Ratas kommenteeris toona korruptsiooniteemat seoses korruptsioonis kahtlustatava Sõle spordikeskuse juhi Toomas Ristlaane kinnipidamisega.
See oli aastal 2018. Möödunud aasta 30.novembril sai selgeks, et Riigikohus ei võtnud menetlusse kaitsjate ja juhtiva riigiprokuröri kaebusi kriminaalasjas, mis puudutas korruptsioonikuritegusid Tallinna Linnavalitsuses. Seetõttu pidi keskerakondlane Kalev Kallo Riigikogust lahkuma.
Riigiprokuratuur süüdistas mitut ettevõtjat endisele Tallinna linnapeale ja Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele altkäemaksu andmises või lubamises ning Riigikogu liiget Kalev Kallot korruptsioonikuritegudele kaasaaitamises.
Kallo mõisteti süüdi altkäemaksu vahendamises, samuti kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning erakonna ebaseaduslikule rahastamisele. Teda karistati pooleteistaastase vangistusega tingimisi kaheaastase katseajaga.
Edgar Savisaare suhtes lõpetas Harju maakohus menetluse juba 5. juunil 2018, sest tema tervislik seisund ei võimaldanud kohtupidamises osaleda.
Parteiliselt sõltumatu POLIITIKA.guru märkis aga juba 2016. aasta detsembrikuus, et ikka ja jälle satub avalikku teenistusse keegi, kes oma võimupositsiooni mingil hetkel lubamatult ära kasutab ning varem või hiljem tabab mõnd erakonda taas kõrgema juhtkonna tasemel korruptsiooniskandaal.
Keskerakond on olnud pikalt kõige otsekohesem Eesti partei võimu ja raha vulgaarsetes kombinatsioonides kokkupanemisel. Korruptsioon on seal minevikus olnud sedavõrd süstemaatiline, et kriminaalkorras on karistatud – ning nüüd värskelt retsidiivse süüdistuse saanud – Keskerakond kui organisatsioon tervikuna. Kohtus on põhiliselt KAPO korruptsioonikuritegude uurimise tulemusena läbi aastate süüdi mõistetud terve rida nende Tallinna, Kohtla-Järve ja Narva munitsipaalvürste eesotsas Elmar Sepa, Ivo Parbuse, Vello Lõugase, Aleksander Raide, Toomas Õispuu, Mati Songisepa, Priit Toobali, Lauri Laasi, Jevgeni Solovjovi, Aleksandr Moissejevi ja Andrei Filippoviga.
Kellel on huvi ajas veelgi enam tagasi minna, siis põhjalikult kirjutab Keskerakonnast ja korruptsioonist ning heidab pilgu ajalukku 2015. aasta 28. septembril ilmunud Äripäev.
