Isamaa Aasta Ema 2020 Leili Särg: abiellumisel öeldud jah-sõnal on väge

Tänavu 25. pulma-aastapäeva tähistanud Leili ja Albert Särg Viimsi mõisapargis Johan Laidoneri ja Maria Laidoneri mälestusmärgi „Taaskohtumine“ ees. Mälestusmärk sümboliseerib muu hulgas ühtehoidmist. Foto: perekonna erakogu

„Abielu on mehe ja naise liit, mis annab mõlemale poolele nii kohustused kui õigused. Vabaabielu puhul see minu meelest nii ei ole,“ räägib Isamaa Aasta Ema 2020 Leili Särg ajal, mil abieluga seonduv on paljudele lausa igapäevane teema.

Ja Leili teab, millest räägib, sest tänavu tähistasid nad abikaasa Albertiga 25. pulma-aastapäeva. „EELK peapiiskop Urmas Viilma on ilusti öelnud, et mees ja naine moodustavad koos täiuse, mille kõrgeim vorm on abielu. Selles lauses on kõik koos. Kui mees ja naine on abielus, siis on kaks pead ja üks mõte, kaks teed ja üks suund. Mulle tundub, et seaduslikus abielus olla on naistele mõneti tähtsam. Noored ehk seda niipalju ei mõista või ei tunneta. Pärast esimest tüli pakib üks või teine oma asjad ja kõnnib lihtsalt minema. Kui paari seob ametlik abielu, siis ilmselt selliseid otsuseid nii kergekäeliselt ei tehta,“ usub Leili Särg.

Tõsi, ka abielus olles on nii tõusu- kui mõõnaperioode, tunnistab Leili ning lisab, et just viimase puhul on naise ja mehe ametlikult kinnitatud suhe see, mis aitab ära hoida kõige järsema otsust ehk lahutust. „Koos ollakse nii mures kui rõõmus. Praegu ühiskonnas toimuv – kes räägib referendumist, selle vajalikkusest või mittevajalikkusest, kes hoopistükkis samasooliste abielust – on võõristav. See kõik ei anna noortele kuigi head signaali ning tundub, et ühiskond laiemas mõttes tolereerib just nimelt vabaabielu, mitte traditsioonilist. Ometi on meie kultuuriruumis just abielu pereväärtus, mis omakorda loob kord sõlmitud liidu kaudu kindlustunde. Liiatigi soosib ka riik erinevate asjaajamiste puhul pigem abieluinimesi,“ selgitab Leili.

Kuigi üsna palju inimesi on jätkuvalt seda meelt, et ainuüksi paber ei ole ühtegi perekonda koos hoidnud, leiab Leili ometi, et abiellumisel öeldud jah-sõnal on väge. „Kui ikkagi meesterahvas loobub oma vallaliseks olemisest, annab see naisele kindlustunde, et partner on valmis temaga nii-öelda lõpuni olema. Kui pere hakkab pärast registreerimist kandma ka ühist perekonnanime, siis see annab selge sõnumi kogukonnale, et me kuulume nüüdsest kokku, oleme perekond,“ sõnab Leili Särg.

Tuletame meelde, et Isamaa Aasta Ema 2020 Leili Särg elab Viljandimaal ning tema peres on tuule tiibadesse saanud neli last ja üks kasulaps. Leili tütred on abielus, kaks poega ja kasupoeg on kõik loonud küll oma pere, kuid ühel või teisel põhjusel pole veel ametlikult paari heitnud. Tõsi plaanid on paika pandud ja juba järgmisel suvel helisevad vähemalt ühe seni vallalise staatuses oleva perepoja peres pulmakellad. Leili kinnitab, et pole ühtegi last abiellumisele mõtlemisel mõjutanud, seda enam rõõmustab teda teadmine, et vähemalt ühed pulmad on tulemas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.