Kohtutäiturid võivad riigipirukast ilma jääda

Justiitsministeeriumi plaanitav reform jätaks kohtutäiturid ilma tulusast trahvide sissenõudmisest. FOTO: Freeimages

Justiitsministeeriumis valmistatakse ette täitesüsteemi ümberkorraldust, mille käivitamisel hakkaks riigi nõudeid võlgnikelt välja nõudma Maksu- ja Tolliamet. Seni tegelesid nende nõuetega kohtutäiturid, lisades igale nõudele omalt poolt priske lisatasu. Viimase lisamine on tekitanud võlgnikes palju pahameelt, sest ka ununenud väike trahv läheb kohtutäituri kätte jõudes mitu korda kallimaks.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku minna üle kahetasandilisele täitesüsteemi mudelile, kus Maksu- ja Tolliamet saaks õiguse teha nn esmaseid täitetoiminguid kõigi riiginõuete sissenõudmiseks ja kohtutäituritele saadetakse sundtäitmiseks üksnes juhtumid, kui on vaja realiseerida võlgnikule kuuluv vara.

Ministeeriumi analüüsi kohaselt muutuks riiginõuete menetlemine uue korra kohaselt 4,2 korda odavamaks.Kui praegu tasuvad võlgnikud riiginõuete sundtäitmise eest kohtutäituritele ca 3,5 miljonit eurot aastas, siis edaspidi on süsteemi püsikulu hinnanguliselt 827 000 eurot aastas. Kohtutäituritele see plaan muidugi ei meeldi, sest nende seni kogutud 2,7 miljonit eurot aastas jääks nüüd võlgnikele alles.

Justiitsministeeriumi analüüsis nähtub, et kohtutäitureid on täna liiga palju ja nõuete täitemenetlus on ebaefektiivne. Enamus kohtutäiturite sissetulekust tulebki riiginõuete menetlemisest. Kui 2012. aastal andis MTA täitemenetlusse 3500 nõuet, siis 2016. aastaks oli nõuete arv langenud peaaegu 10 korda 370 nõudeni. Samas kohtutäiturite arv on jäänud samaks. Plaanitava reformi käigus väheneks kohtutäiturite arv hinnaguliselt 3/4 ulatuses.

„Seda teemat on tegelikult arutatud juba aastaid. Ametnike tasandil on täitesüsteemi muutmiskavatsusi kohtutäituritele ka tutvustatud, sealhulgas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja korralisel 2018. aasta ameti- ja kutsekogul. Samuti on täituritega väiksemas ringis toimunud kohtumistel arutatud erinevaid stsenaariumeid, mille käigus on ära märgitud erinevad mudelid, mille vahel potentsiaalselt tulevikus valikuid langetada. Arusaadavalt on see täiturite jaoks tundlik küsimus, ent väide, et täitureid on hoitud infosulus, on selgelt liiga resoluutne,“ kommenteeris justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.

Ka Riigikohus juhtis oma 25.01.2018 otsuses tähelepanu vajadusele hinnata kehtiva täitesüsteemi jätkusuutlikkust laiemalt ja otsida võimalusi kulude vähendamiseks, mh vajadusel ka kohtutäiturite arvu ja ülesannete optimeerimise teel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.