Kolm Keskerakonna saadikut ei toetanud täiendavate sanktsioonide kehtestamist Venemaale

Kui Keskerakonna saadikud Erki Savisaar ja Martin Repinski jätsid Riigikogu avalduse vastuvõtmisel hääletamata, siis Igor Kravtšenko (pildil keskel) oli selle vastuvõtmise vastu. Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Riigikogu võttis 15. veebruaril 62-poolthäälega vastu 57 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal“. Avalduse vastuvõtmise vastu olid Keskerakonna saadikud Igor Kravtšenko, Oudekki Loone ja Mihhail Stalnuhhin. Erapooletuks jäi Keskerakonna saadik Maria Jufereva-Skuratovski ning mitmete teiste seas jätsid hääletamata ka osad EKRE fraktsiooni liikmed.

Avalduse tekstis rõhutatakse, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest. Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet.

Suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele.

Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused. Ühtlasi peab Euroopa Liit Venemaa-poliitika kujundamisel tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega.

Avalduses mõistab Riigikogu hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist. Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist.

Vastuvõetud avalduses kutsub Riigikogu Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks. Samuti kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.

Mihhail Lotman: sanktsioonid peavad mõjuma otsekohe

Avalduse vastuvõtmise eel Riigikogu kõnetoolis Isamaa fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Lotman märkis sanktsioonide efektiivsusest kõneldes, et need peavad otsekohe mõjuma, sest vastasel juhul pole neist kasu. „Me näeme, et sanktsioonid mõjuvad. Ja sanktsioonide eesmärk ei ole kedagi põlvili suruda,“ ütles Lotman. „Asi ei ole kuritöö karistuse ranguses, vaid selle vältimatuses. Riik, kes käitub agressiivselt oma naabritega, riik, kes rikub jämedalt oma kodanike inimõigusi, peab arvestama sellega, et tagajärjed on vältimatud. Ja et tagajärjed mõjuvad, seda me nägime härra Sergei Lavrovi (Venemaa välisminister – toim) väga närvilisest reaktsioonist,“ tähendas Lotman

Mäletatavasti esines Isamaa Erakonna eestseisus juba 9. veebruaril poliitilise avaldusega, milles kutsus üles Riigikogu pöörduma Euroopa Komisjoni ja Nõukogu poole, et nõuda hiljutisel Moskva-visiidil ebaõnnestunud Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell tagasiastumist ning täiendavate sihitatud sanktsioonide kehtestamist Venemaale. Isamaa on jätkuvalt seisukohal, et Euroopa Liit peab üksmeelselt astuma vastu Venemaa pidevatele õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumistele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.