Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda viis täitemenetluses sissenõudjana osalevate isikute seas läbi rahuloluküsitluse, mis näitas, et 88 protsenti sissenõudjatest on kohtutäiturite tööga rahul.
Küsitus viidi läbi e-maili teel ja sellele vastas anonüümselt 60 isikut, kellest kaks kolmandikku olid eraõiguslikust isikute sissenõudjate esindajad, teatas koja esindaja teisipäeval BNS-ile.
Küsitluse tulemusena selgus, et 88,2 protsenti vastanutest olid kohtutäiturite töö korraldusega rahul, 87,9 protsenti hindas väga heaks või pigem heaks kohtutäituri osutatava teenuse kiirust ja 93,1 protsenti on rahul või pigem rahul kohtutäituri osutatava teenuse tulemusega. Sissenõudjad märkisid, et kohtutäiturid teevad oma tööd erinevalt. „Konkurents on tuntav, klienti väärtustatakse rohkem,“ märkis üks sissenõudja esindaja.
Sissenõudjad esitasid koja teatel ka mitmeid märkusi kehtiva õigusruumi kohta. Vastustest kumas läbi, et õigusloome on üsnagi heitlik ning sageli kantud vaid ühekülgsest ideest või lähenemisnurgast, jättes maandamata kaasnevad riskid külgnevates aspektides. Näiteks avaldati pahameelt tsiviilnõuete aegumise tähtaja lühendamise üle kümne aastani, mille tagajärjel ei ole reeglina enam võimalik pöörata täitmisele nõudeid, kus võlgnik on elatise nõudega kimpus.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on juhtinud korduvalt seadusandja tähelepanu, et täitemenetlus on liialt kallutatud üksnes võlgniku huvide kaitseks.
Justiitsminister Urmas Reinsalu tahab täitesüsteemi muuta selliselt, et riiginõuete sundtäitmise haldamine võetaks ära kohtutäituritelt ning sellega hakkaks edaspidi tegelema maksu- ja tolliamet, seejuures võib kohtutäiturite arv praeguselt 44 täiturilt väheneda kaheksale täiturile.
Reinsalu esitas tänavu juunis valitsusele ettepaneku täitesüsteemi ümberkorraldamiseks, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem on inimestele liiga kallis ning kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita.
