FOTO: PenguinFB; Freeimages

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul on taastuvenergia osakaalu kasv elektrienergia lõpptarbimises positiivne ja oodatav, ent kaugemale ulatuvate eesmärkide ning olemas oleva potentsiaali kontekstis peaks areng olema tempokam.

2019. aastal kasvas taastuvelektri osakaal tunamulluselt 17,1 protsendilt 21 protsendini elektrienergia kogutarbimisest Eestis. Eelmist aastat energeetikasektoris iseloomustavad kiired muutused. Eelkõige puudutavad need fossiilkütuste valdkonda, mis mõjutasid taastuvenergeetikat kaudselt, teatas Eesti Taastuvenergia Koda.

“2019. aastat defineeris kahtlemata CO2 heitmekvoodi hinna kasv, mis mõjutas oluliselt süsinikuintensiivse energeetika elujõulisust ning suunas aina enam pilke alternatiivide suunas. Koos jätkuva päikeseenergeetika esiletõusuga oli möödunud aasta üheks olulisemaks verstapostiks Eesti taastuvenergeetikas uue Mustamäe koostootmisjaama avamine Tallinnas. Samuti möödunud aastal võetud selgemale sihile kliimaneutraalsuse suunas peavad järgnema kiiremad ja konkreetsed arengud taastuvenergeetika kasutuselevõtuks Eestis,” ütles Annus pressiteates.

“Läinud aastal võeti vastu ka riiklik energia- ja kliimakava, mis muu hulgas seab 2030. aastaks siduvad eesmärgid taastuvenergia sektoris: taastuvelektri osakaal lõpptarbimises peaks selleks ajaks Eestis olema vähemalt 40 protsenti ning üldine taastuvenergia osatähtsus 42 protsenti. Kliimaneutraalsuse eesmärgi kontekstis vajame aga selgelt ambitsioonikamat vahe-eesmärke,” lisas koja juht.

Eleringi andmete põhjal toodeti 2019. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 1970 gigavatt-tundi, mis moodustab 21 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis. 1162 gigavatt-tundi ehk üle poole taastuvatel allikatel põhinevast elektrienergiast toodeti biomassist ning jäätmetest.

Fossiilkütustest elektritootmise märgatava vähenemise ning taastuvenergia kasvu tõttu moodustab taastuvenergia ka enneolematult suure osa kodumaise elektri tootmisest – kui viimastel aastatel on see püsinud 15 protsendi ringis, siis 2019. aastal oli vastav osakaal ligikaudu 31 protsenti.

Tuuleenergiat toodeti möödunud aastal Eestis kokku 692 gigavatt-tundi, mis on mõnevõrra rohkem 2018. aastaga võrreldes. Samas ei ületatud ka tänavu elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud aastast toetuspiiri 600 gigavatt-tundi – toetust pälvinud tuuleenergia toodang oli 565 gigavatt-tundi. Ühtlasi moodustas tuuleenergia osakaal möödunud aastal 35 protsenti taastuvelektri kogutoodangust.

2018. aastal alanud päikeseenergia esiletõus jätkus ka 2019. aasta jooksul olenemata aasta vahetumisel jõustunud regulatiivsest muutusest, mille alusel möödunud aasta jooksul kuni 1-megavatise võimsusega uued tootmisüksused enam endisesse toetusskeemi ei mahtunud, kuid kuni 2020. aasta lõpuni on endiselt võimalik taotleda toetust väikeste, kuni 50-kilovatise võimsusega uute päikesejaamade jaoks, märkis koda.

Päikeseelektrit toodeti 2019. aastal elektrivõrku 54 gigavatt-tundi ning koja hinnangul on tegu selgelt kõige suuremat kasvutrendi näitava valdkonnaga. Eleringi andmetele toetudes lisandus aastaga ligikaudu 800 päikesepaneelidega elektri tootjat.

“Hüdroelektrijaamade toodang on reeglina sõltuv hooajalisest veerohkusest, kuid kahetsusväärselt on Eestis viimasel ajal hakatud piirama olemasolevate jaamade võimalusi taastuvelektrit toota. Möödunud aastal  toodeti kokku 22 gigavatt-tundi hüdroelektrit, mis viimaste aastate võrdluses on pigem tagasihoidlik,” teatas taastuvenergia koda. Biogaasil töötavad koostootmisjaamade elektritoodangu maht jääb samasse suurusjärku võrreldes hüdroelektrijaamadega – 40 gigavatt-tundi.

2019. aastal tehti Eestis esmakordselt algust ka taastuvenergia vähempakkumistega. Alustades esmalt kolme 5-gigavatt-tunnise mahuga vähempakkumisega aastatel 2019-2021, on 2021. ning 2023. aastal plaanis ka esimesed suuremahulised, vastavalt 450 gigavatt-tunni ja 650 gigavatt-tunni mahus taastuvenergia vähempakkumised.

Annus märkis, et aina kvaliteetsem ja selgem teadmine inimtegevuse mõjust kliimale koos taastuvenergialahenduste hinnalanguse ning tehnoloogia arenguga kasvatab ühiskonna ootust heitevabade tehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks.

“Peame igal tasandil töötama eesmärgi nimel vähendada oma keskkonnamõju. Energeetikasektoril on potentsiaal heitmeid märkimisväärselt kokku hoida ning täna on ka tehnoloogia selleks küps ja piisavalt kättesaadav. On tarvis selgeid ja ambitsioonikaid sihte ning järjepidevat eesmärgipärast koostööd riigi institutsioonide, ettevõtjate, kogukondade ja teiste oluliste osapoolte vahel nende saavutamiseks,” lisas ta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.