Keskerakond venitab 220 000 euro tasumisega riigikassasse

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb tunnistab, et erakond pole suuteline ebaseaduslikku annetust 220 000 eurot ilma ajatamata ära maksma. Foto: Konstantin Sednev / Eesti Meedia

Keelatud annetuse võtmises süüdi jäänud Keskerakond plaanib uut kohtuteed Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) vastu riigikassasse 220 000 euro suuruse summa tagasimaksmise osas, kirjutab Postimees. Keskerakond tunnistab, et nad pole suutelised nii suurt summat korraga maksma.

«Kahjuks vastas ERJK meie palvele ettekirjutus ajatada keeldumisega, mistõttu oleme palunud kohtul anda sellele omapoolne hinnang,» selgitas Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb.

Keskerakond selgitas taotluses ERJK-le, et neil pole võimalust nii suurt summat ühes osas tagasi maksta. 2017. aasta majandusaasta aruande järgi oli tsentristidel rahalisi kohustusi peaaegu 240 000 euro eest, läinud aastal suurenes miinus enam kui 173 446 eurot, selgub komisjonile esitatud aruandest.

ERJK: Keskerakond kasutab venitustaktikat

ERJK esimees Liisa Oviir näeb käitumises venitustaktikat. Nimelt oleks Keskerakond pidanud võimaliku rahalise kohustusega arvestama juba ettekirjutuse tegemise ajal. «Lõpliku otsusega uuesti kohtuvaidlusesse minek on meie hinnangul venituslik taktika, et venitada ettekirjutuse täitmist,» leidis Oviir, näitlikustades, et Keskerakond on juba omaalgatuslikult tasunud 24 444,44 eurot ehk 12 222,22 eurot kuus. See tähendab, et lähtutakse plaanist ajatada 220 000 euro suurune kulu pooleteise aasta peale.

«Jätkuvalt ei näe me ühtegi juriidilist ega sisulist põhjendust, miks ERJK nõuab makset ühes osas,» selgitas Korb.

Et Keskerakonnal on veel teisipäeva jooksul võimalik esitada kohtule oma seisukoht, ei saa kohtumenetluse tegelikust algusest veel rääkida. Kui kohus ei võta Keskerakonna kaebust menetlusse, tuleb erakonnal täita oma rahalist kohustust, kuid esialgse ettekirjutuse eiramise eest terendab kaks võimalikku karistust: kopsakas viivis – 0,85 protsenti iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest alates 14. juulist 2017 – või riigieelarvelise toetuse vähendamine.

Erakonnaseadusest tulenev tavapärasest suurem, antud juhul üle 300-protsendise aastamääraga viivis on küsitav ka ERJK liikmete jaoks, mistõttu palutakse olukorda hinnata õiguskantsleril. «Kui õiguskantsler ütleb, et viivis on põhiseadusega vastuolus, siis ehk avame selle seaduse, vaatame sinna sisse, teeme mõned muudatused,» käis Oviir välja teematõstatuse suurema mõtte. «See summa on ebamõistlik,» tunnistas ta.

Teine, märksa reaalsem võimalus on pöörduda siseministri poole Keskerakonnale riigieelarvelise toetuse vähendamiseks. Millises ulatuses, jääks ministri otsustada.

Vastavalt ERJK 2017. aasta juulikuisele ettekirjutusele peab Keskerakond riigieelarvesse tasuma 220 000 eurot. Põhjuseks keelatud annetus erakonna kunagiselt kampaaniameistrilt Paavo Pettailt. Mäletatavasti müüs Keskerakond päranduseks saadud majaosa Tartus Kruusamäe tänaval 2011. aastal 250 000 euroga Pettaile. Selgus, et ta ise sõlmis eellepingu majaosa edasimüümiseks hinnaga 32 000 eurot. Suurt hinnavahet käsitleti keelatud annetusena Pettailt Keskerakonnale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga